TIIT KäNDLER
Kohe peale telefoni leiutamist tekkis lootus, et kaugsuhtlemine vähendab reisimist. Uurimused näitavad, et nii ei ole juhtunud nüüdisaegse telekommunikatsiooni tulleski.
Esimeste seas kirjeldas videokonverentside masinaid Herbert George Wells astal 1899. Ajakiri Scientific American ennustas 1914. aastal, et telekommunikatsioon vähendab liiklusummikuid. Need ideed olid eriti populaarsed 60. ja 70. aastatel, mil arvutid tungisid ühiskonda ja energiakriis lisas oma jumet.
Ent tänapäeval, mil faksimasinad ja personaalarvutid, arvutivõrgud ja telefoni- ning videokonverentsid on muutunud tavanähtuseks, ummistuvad teed hullemini kui kunagi varem.
Kas kaugsuhtlemine muudab kunagi reisimise neljal rattal või mõnel tiival vähem vajalikuks? Ajakirjas Scientific American kirjutab California ülikooli tsiviil- ja keskkonnainsenerinduse professor Patricia L. Mokhtarian oma uurimistulemustest. "Kui alustasin 15 aasta eest, olin optimistlikul arvamusel, et kaugsuhtlemine muudab inimese reisiharjumusi," kinnitab ta, "kuid nüüd olen skeptilisem." Kõige enam ummistab teid ja tänavaid tööletulek ja -minek. Seda saaks kõige kergemini vähendada, kasutades kodus töötamiseks kaugsuhtlemise vahendeid.
"Ent praegu telekommunikeerub vaid umbes 16 protsenti kogu USA töötajaskonnast," kinnitab Mokhtarian, "ja sedagi tagasihoidlikult". Sotsiaalsete ja individuaalsete harjumuste mõjul kardavad inimesed üksi kodus töötada. Enamik eelistab teha seda osaliselt, ja pooled katsetanutest hülgavad aasta jookul selle tööviisi. "Iga päev töötab Ameerikas oma kodudes vähem kui kaks protsenti tööjõust," järeldab teadlane.
Lisaks sellele pole teada, kas telekommunikeerujad üldse sõidavadki vähem ringi. "On palju võimalusi, kuidas telekommunikeerumine hoopis suurendab reisimist," selgitab professor Mokhtarian. Et vältida toasistumise vaevusi, võidakse vabal ajal rohkem ringi sõita. Tema hinnangul vähendab kaks protsenti kodutöötajaid ka keskmist sõidetud kilomeetrite arvu inimese kohta üks-kaks protsenti. Ent kodutöötajad elavad tööpaigast paar korda kaugemal kui teised, nii et isegi kui nad paar korda nädalas tööl käivad, sõidavad nad suhteliselt sama palju.
"Pikaajaline kodustöötamise mõju pole veel teada," kirjutab professor Mokhtarian. "Kui see ka kunagi märkimisväärselt ummikuid vähendab, täidetakse tühi koht nende poolt, kes nüüd kasutavad ühiskondlikku transporti." Ajalooliselt on suhtlemine ja transport käinud käsikäes, mii et ühe suurenedes suureneb ka teine. Muidugi pakub kaugsuhtlemine võimalusi tööandjatele, kuid vajab ühiskonnaliikmete paradigmade muutumist.
