Virumaal käib elektrijaamade ümber puidusõda

Narvas aetakse väärispuitu elekt­ri­jaama kateldesse, kaigub häda­hüüe üle maa. Kuuljale viirastuvad eebenipuust kirjutuslauad ja punasest tammest kummutid.

Narvas toodetakse nüüd rohelist elektrit rohkem kui kunagi varem, kaigub võiduteade üle Eestimaa. Kuuljale viirastub roheline paradiis, kust kõik tossava põlevkivielektri tootjad piitsaga välja pekstakse. Aga tõde on kusagil vahepeal.

„Mis on väärispuit?” küsib Narva elektrijaamade juhatuse esimees Ilmar Petersen filosoofiliselt. „Oleneb sellest, kuidas keegi seda väärtustab, ja meie väärtustame hakkpuitu kui võimalust enam keskkonnasõbralikud olla,” lõpetab Petersen rohelise mõtteviisi triumfiga. Võimsa Balti elektrijaama kontoris oma tõde kuulutav Petersen laseb aina enam välja paista, kui roheline ta tegelikult on. Nagu nurmel voogav mahepõllunduslik rukkiväli või puulehel tiibu sirutav liblikas. Globaalsoojenemine on ta hinge painamas, räägib mees, kelle juhitavad elektrijaamad on senini Eesti taeva suurimad süsinikdioksiidiga saastajad.

Püssi Repo vabrikutes, mis teeb puitlaastplaate, on käimas kriisikoosolek, kus pole rohelusest haisugi. Iga viimne kui mõte näib süsimust. Küttepuidu hind on Eesti Energia ja RMK kartellikokkuleppe tõttu tõusnud 40%, ohkavad Püssi plaaditootjad ja hakkpuidumassi tootvad Kunda Estonian Celli inimesed. Nad ei saa enam oma toorainet nii odavalt kätte kui varem. Alustavad meediapressingut oma tõe kuulutamiseks.

Põletajale makstakse peale

Arvutiklõbina saatel lendavad kommentaarid läbi interneti, üks sõimab Kunda ja Püssi mehi: ise süüdi, et puidu hinna nii madala hoidsid, nüüd on välismaa omanikud punes. Teine laseb vana laulu – Eesti metsad topitakse ahju! Ajaloost meenuvad aastakümneid kestnud arutelud, et kõige rumalam, mida põ­levkiviga teha, on see ahju ajada. Aga nüüd, kui põlevat kivi vähem ahju aetakse, on kuri karjas.

„Soliidne firma ei kommenteeri teiste asju,” säilitab elektrijaamade juht Püssi ja Kunda pragamiste peale rahu ja soovib veel edasi vestelda rohelistel teemadel. Puidu hinna tõus on tema sõnul pelgalt vabaturu küsimus.

Väikese Sonda valla vanem Andreas Eiche kratsib pead, sest hinnatõus pole hakkpuitu katla­majades kasutavale omavalitsusele üksnes vabaturu, vaid ka eelarveaugu küsimus. „Kui kevadel sain tihumeetri RMK-st kätte 250 krooniga, siis nüüd küsitakse 400.” Aga isegi rahapuuduse tõttu ei saa vallavanem valda külma jätta. Surub hambad risti ja maksab.

Endine Eesti Põlevkivi juht ja praegune riigikogu liige Lembit Kaljuvee on telefonitoru otsas ligi pool tundi järjest kui masendus. „Selle lisatasu, mida nüüd elektrijaamad puidu kasutamise eest saavad, maksame ju kinni meie, maksumaksjad. Ja samas koondame kaevureid, et neile koondamistasusid maksta, samuti maksumaksja taskust.”

Rohelise energia tootja saab toetust kuni 840 krooni megavatt-tunni eest. Nii võivad Narva elektrijaamad puidu ahjuajamise eest saada kuni 235 miljonit krooni.

RMK puiduturustusosakonna juhataja Ulvar Kaubi seisab uhkelt elektrijaama veersel hiigelsuurel platsil, mis triiki palke täis. Veel hiljuti müümata puiduhunnikute otsas istunud RMK on leidnud katlaaugud, mis neelavad miljoneid tonne puitu. „Nüüd saab iga talunik oma raieprahi ja võsaveered maha müüa,” sõnab ta. Veidi varem on elektrijaamade juht aga öelnud, et nemad võtvad puitu vastu vaid siis, kui seda on hakituna neli konteineritäit. Sellist kogust pole ühelgi talunikul kusagilt võtta. Aga nii turumajandus toimibki. Väike saab peksa.

Lamp põleb, kui seda lugu kirjutan. Nüüd tean: umbes 4% mu valgusest on roheline. Kas olen selle üle õnnelik, kui roheliseks kasvamisega kaasneb teistele nii suur pahameel?

Elektri tootmine puidust

Ahju läheb miljoneid tonne puitu

•• 18. juunil lubas riigikogu oma otsusega maksta taastuvenergia toetust ka Narva elektrijaamadele. Senini said seda vaid väikesed elektritootjad. Katelde kütmine puiduga algas Narvas 3. augustil.

•• Oktoobris kulus iga päev keskmiselt 620 tonni hakkpuitu. Aastal 2010 läheb vaja 280 000 tonni hakmeid.

•• Põlevkivitonni eest maksavad elektrijaamad 165 krooni tonn. Hakkpuidu tonn maksab 520–710 krooni. Keskmiselt saab 1 tonnist hakkpuidust 0,9–1,2 MWh elektrit ning 1 tonnist põlevkivist 0,8 MWh.

•• Puidu suurtarnijaks on RMK. Narva elektrijaamadele müüvad puitu ka Reinpaul AS, Reinsalu Auto AS, PK Oliver AS, SLG Energy AS ja Latesto AS.

Allikas: Eesti Energia