„Inimesed sõlmisid omal ajal lepingu seaduse alusel. Seletus, et seda lepingut riik üksi lõpetada ei saa on täiesti loogiline. See peab olema force majeure, mille puhul võiks neid lepinguid ühepoolselt peatada,“ rääkis Vitsur Päevaleht Online’ile.

„Küsimus on rohkem juriidiline. Juriidikast kõrvalseisva inimesena näen, et siin on tegemist kahe subjekti vahelise lepinguga, mida ei saa ühepoolselt niisama lihtsalt lõpetada,“ nentis ta.

„Kuivõrd eraõiguslikud subjektid, kes seadsid oma elu sellel eeldusel, et tegemist on pideva vooluga, siis kahtlemata tekivad neil kahjud,“ leidis Vitsur.

„Kui võtta erahuvi, majandusliku õigluse ja turumajanduse põhimõte seisukohalt, siis tuleks ette näha kuidas neile hüvitatakse saamata jäänud tulud või tekkinud kahjud,“ lisas ta.

Vitsur nentis, et finantsinspektsioonil ongi kohustus kaitsta finantsettevõtete huve.

„Teine sammas peab jääma. Kui tõesti on vaja maksed sinna hetkeks peatada, siis tuleks arutada, et kui riik ühepoolselt tekitab sinna lünga, siis kuidas ta selle järgnevatel aastatel kompenseerib ja heastab,“ lisas ta.

Tänane Eesti Päevaleht kirjutas, et finantsinspektsiooni hinnangul ei tohiks riik lõpetada sissemakseid II sambasse, sest sellega võivad kaasneda mitmed õigusriskid.

Kümnest õiguslikust argumendist koosnevast finantsinspektsiooni seisukohast jääb kõlama pankadele sobiv arvamus, et teise samba sissemaksete ajutise peatamisega muudetakse olulisel määral kohustusliku pensionifondi toimimise põhialuseid ja riigile võib sellega kaasneda ulatuslikke kahjunõudeid.