Vitsur: maksupoliitikaga võib majandust nii stimuleerida kui pidurdada

 (3)
Heido Vitsur, LHV panga majandusekspert
Heido Vitsur, LHV panga majandusekspertFoto: Arno Mikkor

LHV majandusanalüütik Heido Vitsur kommenteeris Ärilehe palvel uue valitsuskoalitsiooni võimalikke muutusi maksustamises: ettevõtte tulumaksu viimine samasse vormi nagu teistes riikides, üksikisiku tulu astmeline maksustamine, aktsiiside tõstmine ja tööjõumaksude vähendamine.

Ettevõtete tulumaks

Kõigepealt tuleb aru saada, et ideaalset ettevõtete maksustamise süsteemi pole. Kõigil on teatud eelised ja puudused.

Teiseks peame arvestama, et meie erandlikult ettevõtete süsteemilt traditsioonilisele üleminekul on siis mõtet, kui sellest saadav kasu ületab selgelt üleminekuga kaasneva kahju.

Kolmandaks peame aru saama ka sellest, et meie praegune tulumaksusüsteem, kus kõik traditsiooniliselt ja mujal mitte põhjuseta eraldi hoitavad tulud on üheks tervikuks kokku pakitud, ei ole fokusseerituma ettevõtlus- ja investeerimispoliitika rakendamiseks nii sobiv kui enamikus ülejäänud maailma riikides kasutusel olev traditsiooniline tulumaksuga maksustamise süsteem.

Valik kas jätta või mitte, sõltub sellest, mida taotleme. Kuni taotlused pole selgelt fikseeritud, on ettepanekut hinnata võimatu.

Astmeline üksikisiku tulumaks

Astmeline tulumaks on täiesti üldlevinud tulude progresseeruva tulumaksuga maksustamise meetod.

Seotud lood:

Erinevalt meie üksnes nullmaksumääraga maksuvabast osast kasutatakse astmeid mujal maailmas eeskatt selleks, et väikese tuluga inimesi madalamalt maksustada, muuta maksumäära suurenemist sujuvamaks kui see ühe maksumäära juures võimalik on, kuid sellele vaatamata püütakse tihti maksustada võimalikult paljusid. Maksude maksmist loetakse siis kodaniku kõige üldisemaks kohustuseks ja seda ka siis, kui ta on suhteliselt vaene.

Loomulikult on astmelise tulumaksu põhimõte see, et võrdseid maksustatakse ühesuguselt ja ebavõrdseid erinevalt. Ehk rakendatakse horisontaalse, mitte absoluutse õigluse põhimõtet.

Astmete arv, selle suurendamine või vähendamine on aga seejuures täiesti teisejärguline küsimus. Nii näiteks on USAs Reagani kolmest maksumäärast vahepeal saanud seitse ja katki pole midagi. Luksemburgil on maksumäärasid enam kui tosin ja samuti pole probleeme.

Astmed majandusele ei mõju. Küll aga mõjub iga sissetulekurühma efektiivne (protsent, mille tulumaks tulust moodustab) ja marginaalne (protsent, millega maksustatakse igat järgnevat eurot) maksumäär.

Seega pole küsimus mitte astmete olemasolus ja nende arvus, vaid selles, millised need on ja missugustele tuluvahemikele neid rakendatakse. Just siin võib õige või vale poliitikaga majandust kas stimuleerida või pidurdada.

Aktsiiside tõstmine

Paistab, et mõne aktsiisi osas on lagi käes või on isegi mindud läbi lae. Kuivõrd aga aktsiiside osas ei taotleta ainult fiskaalseid ja otseseid eesmärke, siis on õige hinnangu andmiseks vaja enamat aega ja sügavamat analüüsi kui maksude laekumise numbrid.

Tööjõumaksud

Tööjõumaksude alandamist ei saa aga üldse käsitleda nii piiratud kontekstis nagu meil seda tehakse. Tööjõumaksudega kaetakse ju kulutusi, mida niikuinii tuleb teha. See on: maksta pensione või tervishoiuarveid. Sellest, kas seda tehakse tööjõumaksu kaudu või otse inimese poolt, ei muutu need kulutused märkimisväärselt, vähemalt mitme esimese aasta jooksul.

Kui keegi loodab, et need saavad muutuda, siis pidagem meeles, et Eesti on oma tervishoiu- ja sotsiaalkulude osas Euroopas niikuinii punaste laternate seas ja praeguselt tasemelt allapoole langemine ei tule meie majandusele kuidagi kasuks. See aga tähendab, kui tööjõu maksude koormust nutikalt kuhugi mujale ei kandita, tuleb see kantida töötasusse ja ettevõtjatel sellest kergem ei hakka.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare