Vitsut kahtlustab: kas maa-amet tegeleb riigivargusega?
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Toomas Vitsut sõnas eile hilisõhtul parlamendis toimunud maareformi teemalisel arupärimisel, et tema hinnangul on maareformi käigus aastaid toimunud ja toimub ka tänaseni ebaseaduslik maa omastamine ning suurejooneline riigivargus.
„Maavarguse skeem maareformi käigus on iseenesest lihtsakoeline. Kodanik erastas maareformi käigus plaani- ja kaardimaterjali alusel maad ja metsa ning nõustumise märgiks kirjutasid kõik osapooled alla piiriprotokollidele, mis omakorda oli aluseks erastatava maa ja metsa hinna määramisel ning riigile tasumisel, sealjuures määratakse hind ruutmeetri täpsusega. Mainitud riigivargus pannakse aga toime piiride looduses tähistamisel,“ sõnas Toomas Vitsut.
“Nimelt võimaldab maa-amet ostjatel otsida metsast või põllult mõne kivi ning mõõta piir ümber selle. Maa-amet nimetab seda piiride täpsustamiseks. Selle asemel, et viia piiritähis juba eelnevalt kokku lepitud ja allkirjadega kinnitatud piiripunkti juurde, võimaldatakse piiripunkt viia nn piiritähise juurde. Selle tulemusena tekib uus erastamise käigus omandatud maaüksusest suurem ala, kus juurde mõõdetud maa ja metsa eest pole riigile tasutud,“ kirjeldas riigikogu õiguskomisjoni liige Toomas Vitsut.
„Maareformi on läbi viidud pika aja vältel ning esimene kanne tehti maakatastrisse juba 1992. aastal. Kuna erastamisel on ostjate arv suur, siis on ka võimalik riigivargusega tekitatud kahju tõenäoliselt väga suur. Kuidas hinnata olukorda, kus jagatakse riigile kuuluvat maad ja metsa ilma igasugust tasu vastu saamata ja kedagi ei huvita? Leian, et tegemist on, kas suurejoonelise riigivargusega või äärmise ükskõiksusega, mis vajab põhjalikumat uurimist,“ lõpetas Vitsut.
"Kas eeltoodud seisukohast võib järeldada, et teatud katastriüksuste omanikud ei tea oma omandi suurust, ulatust ja täpset asukohta (piiripunktide paiknemise asukohta)? Katastriüksusi saab moodustada plaani- ja kaardimaterjali alusel, ilma kaadrimõõdistuseta maa tagastamisel, erastamisel, munitsipaalomandisse andmisel ja riigi omandisse jätmisel," kommenteeris keskkonnaminister Marko Pomerants.
"Lähtudes põhimõttest, et katastriüksused omavad ühiseid piiripunkte ja ühiseid piirilõike, siis tõepoolest võib puutumuses olevate katastriüksuste ühe piiripunkti või piirilõigu asukoha muutus kaardil teoreetiliselt kaasa tuua teise katastrüksuse pindala suurenemise või vähenemise," lisas ta.
