VKG keskkonnatasud on viimastel aastatel kasvanud enam kui kolm korda

 (9)
VKG keskkonnatasud on viimastel aastatel kasvanud enam kui kolm korda
Foto: Madis Veltman

Äsja 500 inimese koondamisest teatanud VKG maksis mullu keskkonnamaksudena 11,3 miljonit eurot, millest 5,1 miljonit on saastetasud ja 6,2 miljonit ressurssitasud.

Ressursitasud, mille määrad tahetakse siduda nafta maailmaturuhinnaga, moodustavad umbes poole kontserni keskkonnatasude koormusest, ülejäänu osa on saastetasud (õhuemissioonid, jäätmed, veesaastetasu).

Majandus- ja taristuminister Kristen Michal tegi hiljuti just seoses VKG suurkoondamisega ettepaneku siduda põlevkivisektori ressursi- ja keskkonnatasud nafta maailmaturuhinnaga. See on tegelikult vana mõte, millest on räägitud ka varem. Idee ise on lihtne - kui nafta hind on kõrgem, siis on tasud kõrgemad ja kui nafta hind oluliselt langeb, siis on ka tasud madalamad.

VKG sõnul on neil läbi aegade kasvanud nii tootmismahud kui ka keskkonnatasud. Kui võrrelda ettevõtte keskkonnatasude koormust, siis aastal 2011. oli see ligi 3,4 miljonit eurot, 2013. aastal juba 7,4 miljonit eurot ning 2014. aastal ligi 10 miljonit eurot.

VKG pressiesinadaja Irina Bojenko sõnul on mõned ressursitasud aastast 2006. kasvanud rohkem kui 700% võrra, näiteks SO2. "Samas ettevõte on suunanud suuri investeeringuid (ligi 32 miljonit eurot) just selle näitaja parandamisele. Läbi aegade on VKG keskkona heaks investeerinud umbes 100 miljonit eurot," lisas Bojenko.

Küsisime ka Eesti Energialt kui palju nemad mullu keskkonnatasudeks maksid, kuid ettevõtte pressiesindaja Kaarel Kuuse sõnul avaldatakse see number koos ettevõtte aasta aruandega 25. veebruaril.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare