Viru Keemia Grupi (VKG) suuromanik Priit Piilmann viibis reedel, kui ettevõte teatas 500 inimese koondamisest, lumises Kesk-Eestis.

Miks te sündmuste keerises ei olnud?

Meil oli väga palju arutelusid, mis kulmineerusid kolmapäeval ja jätkusid neljapäeval. Need puudutasid tootmisrežiimi valikut, mis tagaks ettevõtte parima tulemuse tulevikus. Reede hommikul oli hetk, mil pressiteade välja läks. Samuti olin reede hommikupoole vastavatel teemadel pidevas telefoniühenduses.

Kas olete pettunud? Olete aastaid rääkinud, et ka Eestis oleks vaja kehtestada maksusüsteem, mis arvestaks maailmaturu naftahinda ja kohalikke keskkonnatasusid. Alles pärast koondamisteadet tuli minister Kristen Michal messiana lagedale ideega kiirkorras maksustamine üle vaadata.

Pettunud oleks vale sõna, aga tõsi on, et oleme tõepoolest aastaid rääkinud, et põhimõte peaks oleme lihtne: kui ettevõtetel on keerulisem, siis ka riik kogub vähem keskkonna- ja ressursitasusid ning maailmaturuhinna tõustes on taas võimalik ka rohkem tasuda.

Oleme pikemat aega valitsejatele rääkinud, et Eesti põlevkivisektor on üle maksustatud.

Meie maksame osa maksusid keskkonnaministeeriumile ja teise osa rahandusministeeriumile. Selle poolega, et heal ajal maksame rohkem, on riigi esindajad alati ja kohe nõus olnud. Teise poole – selle praeguse – kohta, et juhul kui on viletsam aeg, on meile seni alati öeldud: oh, mis te nüüd, ei saa te midagi vähem maksta ega tagasi. Kõik on juba ette ära kulutatud.

Ja sellega ongi läbirääkimine otsa saanud?

Jah, ega mingit head lahendust pole tõesti senini leitud.

Kui maailmaturu naftahinnast sõltuv maksustamiskord oleks viis aastat tagasi juurutatud, kas VKG ei oleks pidanud 500 inimest koondama?

Seda on raske öelda. Kahtlemata oleks meil olnud kergem. Oleme pikemat aega valitsejatele rääkinud, et Eesti põlevkivisektor on üle maksustatud. Aga kes meid siis uskus. Nüüd, kui pidime hakkama reaalselt töötajatest loobuma, on muidugi teine jutt.

Selle aasta algusest tõusid keskkonnatasud. VKG ja Alexela püüdsid maksutõuse mõne aasta eest vägeva kampaaniaga ära hoida. Ei õnnestunud. Kui selle aasta algusest oleksid keskkonnatasud vähem või üldse mitte kerkinud, kas inimesed oleksid koondamata jäänud?

Riigi suhtes oleks pisut ülekohtune öelda, et sel juhul oleksid tehased töötanud ja inimesed igal juhul ametis. Aga kindlasti oleks olukord leebem. Kui nüüd – nagu ma aru sain – hakkab majandusminister viimaks põlevkiviettevõtte maksukorraldusega tegelema, siis leevendab see meie olukorda. Aga ainult leevendab.

Praegu on olukord selline ja otsused tehtud. Nüüd tuleb leida mehhanism, mis töötaks ja sobiks kõikidele osapooltele. Alles siis võib järeldada, kas tänaste hindade juures see päästaks põlevkiviõlitööstust.

Tehaste konserveerimise ja töötajate kojusaatmise põhipõhjus on ikkagi 20 aasta kõige madalam naftahind?

Jah, kindlasti. Sellist langust ei osanud me veel eelmisel sügisel ette näha. Sellise hinna juures ei ole meil võimalik tootmist kasumlikult töös hoida. Seetõttu konserveerimegi Kiviteri tehnoloogial töötavad tehased.

Mis on naftahinna alampiir, millest allapoole ei suudaks VKG ka Petroteri tehaseid töös hoida?

Selleks aastaks oleme end tulevikutehingutega kindlustanud. Mida madalamale naftahind langeb, seda rohkem raha saame kehtivate lepingute järgi tagasi. Tulevikutehinguid, kuid juba vähem, oleme sõlminud ka 2017. aasta esimeseks kvartaliks. Tavaliselt sõlmimegi sedasorti lepinguid umbes poolteist aastat ette.

Meid hoiavad vee peal just sellised lepingud. See on meie kindlustus maailmaturuhinna võimaliku languse vastu.

Aastapäevad tagasi märkasime, et 2017. aastaks sõlmitud lepingute hind oli nii madal, et neid ei ole üle esimese kvartali mõtet sõlmida. Tagantjärele vaadates on selge, et pakutud hind oli muidugi oluliselt kõrgem kui praegune reaalsus.

Aga kui naftahind edasi langeb?

Siis on meil veel 2017. aastaks n-ö nullhinnaga toorainet varuks. Meil on laos põlevkivi, millest jätkuks ühe aasta õlitoodanguks. Selle „kivi” maa seest välja toomisele on kulutused juba tehtud. Meile jääks ainult õlitootmise vaev Petroteri tehastes.

Miks VKG uuemaid, kolme Petroteri tehast ei sulgenud?

Esiteks, kaevandades tuleb umbes 60–63% peenpõlevkivi. See sobib Petroteri tehastele ja ülejäänu on nn tükipõlevkivi, jämedama fraktsiooniga. See sobib hästi Kiviteri tehnoloogial töötavatesse tehastesse.

Teiseks, kuna Petroteri tehased toodavad 75% meie õlitoodangust, kusjuures see 75% toodangust on kaetud n-ö kihlveo- ehk hedge-lepingutega, siis kuigi nafta maailmaturuhind on 30 dollarit barrelist, siis meile makstakse sel aastal müüdava põlevkiviõli koguse eest ikkagi nii, nagu oleks naftahind ligikaudu poole kõrgem. Sellised lepingud sõlmisime umbes aasta tagasi, mis võimaldas kliendil meilt tulevikus – see tulevik on praeguseks käes – fikseeritud, hetke turuhinnast kõrgema hinnaga osta. Toormeturul on sellised lepingud tavalised. Meid hoiavad praegu vee peal just sellised lepingud. See on meie kindlustus maailmaturuhinna võimaliku languse vastu.

Mida VKG siis selle tükipõlevkiviga teeb, kui Kiviteri tehased seisavad?

Tükikivi – tüki suurus üle 25 mm – tekib kaevandamisel ligikaudu üks miljon tonni, mille purustame ja kasutame Petroteri tehastes.

Majandusminister Kristen Michal ütles reedel Ärilehele, et on vestelnud VKG omanikega võimaliku kriisi leevendamisest. Mida arutasite?

Kiviteri tehaste sulgemise tõttu kogused vähenevad, kuna oluline osa toorainest tuleb just Kiviteri tehastest.

Arutasime hetkeolukorda. Millistest teguritest on see tekkinud ja perspektiive tulevikuks. Samuti arutasime võimalusi, kas ja mida saaks riik olukorra leevendamiseks ette võtta.

Milliseid lahendusi Michal pakkus?

Arutasime põgusalt võimalust panna maksustamismäärad sõltuma nafta maailmaturuhinnast.

Kas need lahendused olid sisulised ja mõistlikud?

Kindlasti on need lahendused mõistlikud, kuid enne tuleb need välja töötada. Kindlasti oleks neist ka abi, kuid kui suures ulatuses, sõltub sellest, milline on uus maksustamismehhanism ja millal see tööle rakendub. Kokkuleppele jõuda ei ole sugugi lihtne, kuna leida tuleb konsensus kõigi osapoolte vahel.

VKG toodab põlevkivist ka õige peent ja kallist keemiat rehvi- ja kosmeetikatööstustele. Mis sellest ärist on saanud?

Toodame endiselt, kuid kogused ei ole suured. Kiviteri tehaste sulgemise tõttu kogused vähenevad, kuna oluline osa toorainest tuleb just Kiviteri tehastest.

VKG on üks Eesti suuremaid põlevkivitöötlemise ettevõtteid ja maailma suuruselt teine põlevkiviõlitootja

Konsolideeritud müügitulu: 195,2 mln eurot
Kasum: 15,7 mln eurot
Investeeringud: 99 mln eurot
Töötajaid: 2206