Venemaa hakkas liigutama pärast seda, kui maailma suured riigid saavutasid Iraaniga eelkokkuleppe, mis piirab riigi tuumaprogrammiga seotud tegevusi.Vastutasuks lubati sanktsioonide kaotamist.

Kremlist tuli teade, et Vladimir Putin kirjutas alla dokumendile, mis lõpetab nende endi poolt kehtestatud keelu müüa Iraanile raketitõrjesüsteem S-300. See on kahe riigi vahel olnud suureks tülitekitajaks, alates sellest ajast kui Venemaa 2010. aastal Lääne survel lepingu katkestas.

Lisaks sellele on Venemaa Iraani lubanud saata teravilja, seadmeid ja ehitusmaterjali, saades vastu naftat.

Juba aasta tagasi ütlesid allikad Reutersile, et arutluse all on 20 miljardit dollarit väärt leping, mille üks osa on see, et Venemaa ostab Iraanilt 500 000 barrelit naftat päevas.

Venemaa asevälisminister ütles, et tehinguid juba tehakse.

„Ma soovin teie tähelepanu juhtida nafta-kaupade vastu tehingule, mida väga tõsiselt ajame. Iraani nafta vastu anname me kindlaid tooteid. See ei ole tänaste sanktsioonidega kuidagi vastuolus," ütles Sergei Rõbakov.

Venemaa välisminister Sergei Lavrov ütles, et sel kuul Lausanne's kokku lepitud Iraani programm tähendab, et ei ole enam vajadust panna kätt ette S-300 raketitõrjesüsteemi müüki Iraanile. Tema sõnul on pealegi tegemist kaitsesüsteemiga ning see ei ole seega ohuks Iraani vaenlasele Iisraelile.

„Selle tõttu, et toona leping katkes, ei saanud me raha, mida oleksime pidanud saama. Me ei näe vajadust keeluga edasi minna. Tulevane tehing on igati legitiimne," ütles Lavrov.

2010. aastal lobistasid Venemaal kõvasti nii USA kui Iisrael ning lõpuks tehing katkestati. Kahe riigi sõnul võidi toona S-300 kasutada kaitsmaks Iraani tuumarajatisi tulevaste õhurünnakute eest.

Moskvas asuva Geopoliitika Analüüsi mõttekoja juht ja endine Vene kindral Leonid Ivašov ütles, et Venemaa tänane tegutsemine on osaks võidujooksust Iraanile - nendega erinevate koostöölepingute sõlmimiseks.

„Kui me täna ootame ja jätame Iraani ootama, siis hiljem, kui sanktsioonid kaotatakse, saavad Washington ja tema liitlased Iraani suure turu endale," ütles mees RIA uudisteagentuurile.

Rõbakov kinnitas, et Venemaal on seoses Iraaniga suured ootused:

„Tangot tantsitakse kahekesi. Me ei ole kunagi Iraani osas alla andnud, isegi kui ajad on keerulised. Seda nii nafta kui gaasi osas. Ma usun, et meie koostöö tulevasi võimalusi ei tohi alahinnata."

Ta lisas, et Moskva on seisukohal, et kui tuumaprogrammi osas jõutakse kokkuleppele, siis peaks lõppema ka relvaembargo.

Sanktsioonide tõttu on Iraani naftaeksport kahanenud varasemalt 2,5 miljonilt barrelilt päevas 1,1 miljonile barrelile. Analüütikute sõnul ei suudaks riik kohe varasemal tasemel naftat tootma hakata.

Ka Venemaa ei pelga, et Iraani näol oleks koheselt tegu suure konkurendiga energiaturul. Rõbakov on veendunud, et riigis on vaja teha suuri investeeringuid tehnoloogiasse. Seda taristut on aga keeruline ehitada.