Võigas sissevaade ravimitootja argipäeva: surmaähvardused, eetiliste piiride ületamine ja ühe riigi nurka surumine
Oklahomas resideeruvat arsti Kerry Owensit tabas šokk, kui ta sai 2015. aasta septembris mobiiltelefonile kõne. Tema koos oma spetsialistidest meeskonnaga olid võtnud südameasjaks ravida äsja emaks saanud naist, kelle tervis muutus peale sünnitust aina halvemaks. Arst viis läbi lugematul arvul teste. Vahepeal arvati, et tegu võib olla üliharuldase ja surmava verehaigusega, mil nimeks atüüpiline hemolüütiline-ureemiline sündroom (AHUS). Selline haigus tabab igal aastal umbes üht inimest 500 000. Hiljuti oli selle haiguse ravimina saanud loa Soliris, mis patsiendile ka määrati. Patsiendi tervislik seisund aga halvenes. Nad lõpetasid ravimi kasutamise.
Soliris ei ole aga tavaline ravim. Patsiendil kulub sellele aastas 500 000 kuni 700 000 dollarit. See on maailma üks kallimaid ravimeid, mida teatud piirkondades transporditakse relvastatud eskordi saatel. Nüüd oli doktor Owensi telefoni teises otsas Solirise tootja Alexion Pharmaceuticals müügiesindaja.
Helistaja hakkas arstile sõnu peale lugema, et raviplaan on vale. Ta survestas Owensit, et see ravi jätkaks. Müügiesindaja teadis üllatavalt hästi patsiendi ravilugu ja seisukorda. Arst ei olnud seda kellegagi jaganud. „Kuidas sa seda tead?" mõtles Owens. Arst kasutas patsiendi ravil seitsme hematoloogi nõuandeid ning ei võtnud Alexioni esindajat kuulda. „Mind hämmastas, kui otsekohene ja söakas ta oli," ütles Owens. „Mul ei olnud varem kunagi olnud sellist kogemust."
Harvikravimite turg kasvab meeletult
Alexion on harvikravimite maailma tõeline suurnimi. Harvikravimite turg on ravimiäris väga kiiresti kasvav. See on keskendunud vähelevinud haiguste jaoks ravimite välja töötamisele. Harv on USAs haigus siis kui seda esineb vähem kui 200 000 inimesel riigis. 2014. aastal müüki lastud ravimitest lausa 41% olid sellised ravimid.
2022. aastaks prognoositakse, et harvikravimite turg võrreldes tänasega kahekordistub ja jõuab 209 miljardi dollari piirini.
Soliris on elupäästja
Sellised ravimid on aidanud miljoneid inimesi. AHUSi põdevad inimesed pidid aastaid läbima dialüüsi ehk neeruasendusravi ning vahel tuli ette surmavaid veretrombe. Siis tuli turule Soliris. „See on parim ravim, mis on peale minu ülikooli lõpetamist aastal 1985 turule tulnud ning mis sel moel muudab haiguse kulgu," kiitis Milanos elav ja tegutsev arst Gianluigi Ardissino. Mees on Solirise määdanud üle 70 patsiendi.
Harvikravimid on aga kaasa toonud tohutu ravikulude kasvu. Keskmine USA harvikravimit tarvitav patsient kulutab ravile 136 000 dollarit. 2010. aastaga võrreldes on see kasvanud 38%. Mõni tilk Solirist, mis antakse ühe 35-minutilise ravisessiooni jooksul, maksab enam kui 18 000 dollarit. Patsiendil võib vaja minna 26 ravikorda aastas ja seda kuni elu lõpuni.
Alexioni käive tuleb valdavalt just Solirise müügist. Neil on hinnanguliselt umbes 11 000 klienti ning nende pealt teenib firma varanduse. 2016. aastal oli nende müügitulu 3 miljardit dollarit. Firma turuväärtus on 24 miljardit dollarit, mis on võrreldav HP ja Yum! Brandsiga.
Kohutav müügikultuur
Kuid väike kliendibaas, igaüks potentsiaalselt väärt miljoneid dollareid, toob kaasa väga ebameeldiva kõrvalnähu. Alexioni müügistrateegia ja -kultuur on aastaid olnud väga agressiivne ja survestav. See ei ole aga veel kõige hullem. Nad on tihti ületanud eetilisi piire, mille üle kurdavad ka firma endised ja praegused töötajad. Bloomberg sai enda kätte firma 2000-leheküljelise sisedokumendi. Lisaks intervjueeriti 20 töötajat.
Eelmisel novembril teatas Alexion, et ta viib läbi sisejuurdluse, et oma müügistrateegia üle vaadata. Nad jõudsid järeldusele, et juhtkond ei olnud suutnud „õiget tooni" ise paika panna. Järgmistel kuudel lahkusid nii firma juhatuse esimees ja kaasasutaja Leonard Bell, firma tegevjuht, finantsjuht ning järelvalvejuht firmast. Märtsis palgati uus tegevjuht Ludwig Hantson. Mees tegi firmas suuri muutusi ning määras ametisse juhi, kes peaks vastutama firma töökultuuri eest. Mitmetest olulistest töötajatest loobuti.
Uus juht keeldus intervjuud andmast ning seega ei ole teada, miks selline revolutsioon korraldati. Tundub aga, et selle taga on ettevõtte võigas ajalugu. Eriti šokeeriv on olnud nende tegevus USAst väljas, kust tuleb umbes 60% nende käibest. 8. mail korraldas Brasiilia politsei firma kontoris reidi.
Oluline seadus USAst
Aastaid on üle maailma inimesed protestinud, sest elusid päästvad ravimid on muutunud üha kallimaks. Alexioni sugused firmad ei ole aga seni palju tähelepanu saanud.
Enne 1980ndaid ei huvitanud ravimifirmasid eriti harvikravimite turule toomine. Sel ei olnud lihtsalt ärilist mõtet. Levinud haiguste ravimid tagavad sulle kindla ja suure kliendibaasi. Lisaks tulid siin taha kindlustusfirmad.
Et aidata kaasa harvikravimite väljatöötamisele võttis USA kongress 1983. aastal vastu harvikravimite seaduse (Orphan Drug Act), mis andis ravimitootjatele heldeid toetusi, maksusoodustusi ja palju muud, et need hakkaksid harva esinevate haiguste jaoks medikamente tootma. Järgnenud 34 aasta jooksul sai USAs heakskiidu enam kui 600 harvikravimit. Enne seaduse vastu võtmist oli neid 10 aastaga turule tulnud kümme.
Valitsuse abil tegutsevad monopolid ning meeleheitel patsiendid on viinud tänaste ülikõrgete hindadeni. Sellele trendile pani aluse firma Genzyme, kes tõi 1991. aastal turule Gautcheri tõve raviva medikamendi. 2016. aastal tõi Biogen turule 750 000 dollarit maksva Spinraza, mis ravib surmavat lihashaigust.
Keegi ei soovi aga harvikravimite seadust puudutada, sest selle kasu on olnud selge. Ravimid on olemas. Keegi ei arva ka, et need ei peaks olema kallimad kui tavaravimid. Firma soovib ju arenduskulud tagasi teenida ning lisaks saada väga väikese kliendibaasi pealt ka kasumit. Niisiis on USA tervishoiusüsteem suure surve all, et tagada kõige enam ravi vajavatele inimestele enam-vähem mõistliku hinnaga ravi.
Hind võttis sõnatuks
Bell ja tema firma Alexion on kogu selle turu musternäidis. 1992. aastal loodud firma vireles 10 aastat ning alles 2002. aastal saavutati läbimurre. 2007. aastal sai Soliris USAs heakskiidu. Firma oli 15 aastaga kulutanud 850 miljonit dollarit, et ravim turule tuua. Algselt oli see muide mõeldud vaid paroksüsmaalse ehk äkkhootise öise hemoglobinuuria (ÄÖH) raviks.
2007. aastal ootasid Wall Streeti analüütikud väga, millise hinnaga Soliris müüki tuleb. Paljud arvasid, et selle hinnaks saab veidi üle 100 000 dollari. Alexion arvutas hinna sisse ka selle, et ravim vähendab haiglaskäikude arvu ning ka vereülekanded maksavad. Ettevõte andis konverentskõne kaudu analüütikutele teada, et ravimi alghinnaks saab 389 000 dollarit. Üks ruumis viibinud Credit Suisse'i analüütik oli sellest nii šokis, et kui tema kätte jõudis kord küsimusi küsida, siis ütles ta vaid: „Vabandust, olen praegu sõnatu. Selle summa tõttu. Saate te seda veel korrata?".
Maksjaid aga on
Soliris oli abiks patsient Michele Kingile. Ta hakkas 21-aastaselt tundma suurt kurnatust. Pärast kaht aastat teste ja arstivisiite tuvastati, et tal on ÄÕH. Talle tehti vereülekandeid ja ta võttis steroide selleks, et tema immuunsüsteem ei ründaks tema keha. Ravi aitas natuke, aga energia kadus kiiresti ja steroidid muutsid ta tujukaks ning tõid kaasa „kuunäo". Tal oli keeruline käia tööl. Ta oli lihtsalt pidevalt väsinud.
2005. aastal osales ta Solirise ravimi testis. Medikament ei ravi haigust aga hoiab seda kontrolli all. Kingi sõnul muutis juba esimene doos tema tervist täielikult. Ta tarvitab seda siiani. Energia tuli tagasi, „kuunägu" kadus. „Ma kutsun seda ise imeravimiks," ütleb ta.
Pinge meeletu
2007. aastal, kui hind oli selge, küsisid paljud, et kuidas firma sellest üldse äri teha suudab. Kas selle haigusega ei ela maailmas vaid mõnisada inimest? Toonane juht on öelnud, et firma juhid ei maganud aastaid korralikult. Pinge oli suur.
Ka müügikultuur oli firmas väga pingeline. Juhid ütlesid uutele müügiesindajatele, et tuleb hakata arstidele helistama ja neid ümber veenma, kui arst on katkestanud patsiendi ravi. „Ei" tuleb tingimata muuta „jah-iks", meenutab müügiesindaja, kes lahkus firmast 2016. aastal. Kui arst arvas, et patsient ei ole piisavalt haige, et nii kallist ravimit manustama hakata, siis pidid müügiinimesed arstile selgeks tegema, et nende patsient võib surra. Samuti pidi kahtlustama ravimeetodit, kui ravim ei töötanud.
Firma nuhkis võimalike patsientide järele, nad tekitasid kontakte haiglates, et saada patsientide andmeid. Neile jõudis infot, mis ei oleks tohtinud nende käes olla. Neil oli tööl ka oma raviõed, mis on ravimidirmades tavaline. Tavaliselt ravimifirmad ei lase enda raviõdede ja müügiinimestel koostööd teha. Õdede roll on konsulteerida patsiente ravimi tarvitamisel. Alexionis andsid aga õed müügimeeskonnale aru.
Endised töötajad kirjeldavad, kuidas reedestel müügikoosolekutel kuulati müügiesindajaid üle. Kui kellegi patsient oli lõpetanud ravimi kasutamise, siis uuriti ja puuriti, milliseid võtteid kasutati, et ravi siiski jätkuks. Kas patsiendile tehti selgeks, et ta võib saada surmava veretrombi? Kas patsient suunati teise arsti juurde, kes võiks neile ravi jätkamist soovitada? Müügiesindajatel jooksis higi mööda selga alla.
43-aastane Stacy võttis Solirist, aga see ei aidanud. Kui ta oma Alexioni raviõele ütles, et tema arst kavatseb ravi lõpetada, hakkas ta õelt saama telefonikõnesid. Teda ähvardati, et ta võib surra. Naine vaidles, et ravim ei tööta ja see maksab väga palju raha.
Appi tõttab dr. House
Niisiis on Alexionil ja teistel harvikravimi tootjatel pidev probleem - kuidas leida üles need inimesed, kes ravi vajaksid? Kuidas panna arste medikamente välja kirjutama? Muide, üks viis patsientide leidmiseks on kaval - harva esinevast haigusest räägitakse teleseriaali autoritele. Näiteks „House MD" autoritele, kes selle siis oma seriaali sisse kirjutavad. Nii võib edukalt leida nõelu heinakuhjast. Müügiesindajad survestavad aga arste tegema teste, mis võiks tuvastada harvaesineva haiguse. Alexion läks veel kaugemalegi. Nad soovisid ise patsientide testide tulemustele pilgu peale heita. Tavapäraselt on see arsti, patsiendi ja labori vaheline asi.
Lekkivad laborid
Alexionil olid aga omad „partnerlaborid". Arste survestati saatma teste sinna. Niisiis arstide ja patsientide teadmata jõudsid tulemused ka ravimifirmani. Patsientide nime Alexion teada ei saa, seega seadust ei rikuta. Aga labor annab muud infot - patsiendi vanus, sugu, nende postiindeks, haigla ja arst, kes testi määras. Lisaks siis ka testi tulemused. Nii said Alexioni müügiinimesed ligi neile patsientidele, keda muidu oleks keeruline leida. Neid ja arsti sai hakata survestama.
Üks asjaga kursis olev inimene ütles, et kuni 2010. aastani ei soovinud laborid ravimifirmadega koostööd teha. Siis, kui kasumid hakkasid kahanema, nägid nad võimalust teenida ja aidata ravimifirmasid viia ravim abivajajateni.
Patsinte koondavad organisatsioonid abiks
Maailma eri paigus on Alexioni-suguste ravimifirmade partneriteks organisatsioonid, mis on loodud teatud haiguste osas teadlikkuse tõstmiseks. Alexion toetas 75 sellist gruppi rahaliselt. Need on tegelikult tänuväärsed organisatsioonid, mis toovad sama haigust põdevad inimesed ja nende lähedased kokku.
Alexion korraldab erinevaid üritusi, maksab kinni haigust põdevate inimeste reisi-, elamis- ja toitlustuskulud. Üritustel esinevad arstid, kes on samuti Alexioni poolt tasustatud. Alexion on sellistele üritustele soovinud tuua ka oma müügiinimesi, aga korraldajad ei ole nõus olnud. Seal on kompromissina olnud Alexioni raviõed.
Neile õdedele tegi Alexion ülesandeks koguda kokku inimeste andmed. Paar päeva hiljem hakati helistama neile kohale tulnutele, kes veel Solirist ei võtnud. Loomulikult eesmärgiga see ülikallis ravim neile pähe määrida. Patsientide ühingu inimesed ütlesid Bloombergile, et nemad ei tea midagi sellest, et Alexion on patsientide andmeid kogunud ja nad ei tolereeriks seda mingil juhul.
Riik võeti kahvlisse
Brasiilias käitub ravimifirma aga eriti võikalt. Riigi põhiseaduses on kirjas, et tervis on inimste põhiõigus ja selle tagamine on riigi kohus. Ravimifirmad peavad riigiga hindade osas kokkuleppe saavutama. Alexion ei soovinud seda. Ta venitas. Kodanikud võivad valituse anda kohtusse, kui mõnd ravimit ei ole kasutusse lastud. Kui võidab patsient, siis peab valitsus maksma ravimi eest ning seejuures ei käi hinna üle mingit läbirääkimist.
Suurel osal inimestest ei ole aga raha, et kohtutee jalge alla võtta niisiis hakkas Alexion ise maksma. Ta kandis raha ÄÖH haigeid inimesi koondava organisatsiooni arvele. Sealsed juristid hakkasid patsiente esindama.
2012. aastal hakkas Alexion toetama üht veel suuremat patsientide esindusühingut. Sadade tuhandete dollaritega. Nii said Alexioni töötajad ligipääsu ka patsientide andmetele. Väga vähesed arstid, patsiendid ja valitsuse ametnikud teadsid, kui hästi oli Alexion end riigis sisse söönud.
Alexionil on Brasiiliast väga palju kasu. Ettevõte prognoosis, et neil on seal 2016. aasta lõpus enam kui 600 patsienti. See tähendab 200 miljonit käivet. Mida see aga Brasiiliale tähendab? Soliris, mis ravib 0,0003% riigi elanikel olevat haigust võttis 30% riigile kohtu kaudu määratud trahvirahast nii 2013. kui ka 2014. aastal.
Nüüd uuribki riigi politsei ega Alexion ja patsiente ühendav organisatsioon ole riiki petnud, pannes ebatäpseid diagnoose, et patsiente „juurde tekitada".
Ühel juhul viisid relvastatud valvurid ühele naisele palju suuremaid koguseid ravimit kui oleks vaja olnud. Naise külmkapis oli ühel hetkel väga suur kogus ravimit ja ta hakkas kahtlema, kas talle ei ole mitte müüdud liiga palju. Ta kutsus politsei.
USAsgi uuritakse Alexioni annetusi välisriikides - Brasiilias, Colombias, Jaapanis, Venemaal ja Türgis.
Firmal on aga kõigele vaatamata lojaalne fännibaas.
Trumpi tervishoiuplaan aitab?
Riigid on püüdnud meeletute hindadega võidelda. Alexionil on vaidlus pooleli näiteks Kanadaga. USA president Donald Trump on asjale lähenenud nagu ikka, Twitteri vahendusel.
7. märtsil kirjutas ta: „ Ma töötan uue süsteemi kallal, et ravimiturul oleks konkurents. Hinnad ameeriklastele kukuvad kolinal!"
Alexioni-sugustele firmadele on suureks ohuks Trumpi režiimi uus tervishoiuplaan, mis peaks asendama Obamacare'i. Seal on väidetavalt sees koht, mis tooks tagasi teatud limiidid. Kui patsient on tarbinud teatud koguses ravimit, siis kaob tema kindlustuskate ja ta peab ravimi eest maksma ise täishinda. See võib tuua kaasa ka ravimite hinnalanguse.
Alexioni aktsia hind on alates 2016. aasta siseauditist kukkunud 18%, biotehnoloogia firmade keskmine aktsiahindade kasv on samas olnud 2%.
Alexioni uus juht teatas Bloombergile hiljem, et firma raviõed hakkavad nüüd suhtlema vaid nende meditsiini-poole inimestega ja mitte müügiosakonnaga. Samas ei usu eksperdid, et pool miljonit dollarit maksvat ravimit tootev ja 11 000 patsienti omav firma suudab muutuda ja samal ajal investoreid rõõmustada. Kui kaob senine müügikultuur, siis kaob ka senine käive.
Teadaolevalt ei ole Eestis Solirise ravi kellelegi määratud.
