„Eestil tuleb rahvusvahelisse kliimakoostöösse panustada heitkoguse ühikutega kauplemissüsteemi enampakkumistuludest kokku kolm miljonit eurot kolme aasta jooksul. Oleme otsustanud, et miljon eurot läheb ÜRO Rohelisse Kliimafondi, mille abil aidatakse arenguriike kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel, mis omakorda aitab kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja muutustega kohanemisele," selgitas Keskkonnaministeeriumi asekantsler Meelis Münt.

Roheline Kliimafond loodi 2013. aastal ja on suunatud nii kliimamuutuste leevendamise kui ka nendega kohanemise rahastamisele arengumaades. Fondi esmane kapitaliseerimine toimus aastal 2014 ning esimesel kahel aastal on panused arenguriikide seisukohalt ootuspärased, ulatudes summaarselt üle 10 miljardi dollari. Siiani on fondi panustanud 36 riiki, nende seas 18 Euroopa Liidu liikmesriiki, paljud teised arenenud riigid ja ka mitmed arenguriigid ise.

Fondist rahastatakse kasvuhoonegaase vähendavaid tegevusi, näiteks taastuvenergiaallikatega, energiaefektiivsusega, transpordi- või tööstuse efektiivsusega seotud tööd. Samuti kliimamuutustega kohanemisega seotud tegevusi, muuhulgas kaldakindlustused, veemajanduse lahendused, metsanduse- või põllumajandusmeetmed. Rahastada võib ka muid kliimategevustega seotud suutlikkuse tõstmise projekte, näiteks strateegiate või aruandluse koostamist.

Võttes arvesse 2015. aasta lõpus toimuvat Pariisi kliimakonverentsi, kus loodetakse jõuda ülemaailmse kliimakokkuleppe allkirjastamiseni, on fondi panustamine väga oluline samm, kuna see annab arenguriikidele kindlustunde kliimategevuste rahastamise osas, mis omakorda motiveerib neid ka uut kliimakokkulepet ratifitseerima.

Ülejäänud kaks miljonit eurot plaanib Keskkonnaministeerium suunata üksikprojektidele, mis peavad samuti suurendama arengumaade toimetulekut läbi keskkonda säästvate lahenduste, näiteks taastuvenergia kasutuselevõtu projektide. Sellega saab kaasa aidata ka Eesti ettevõtete ja mittetulundusühingute konkurentsivõime suurendamisele, propageerides eelkirjeldatud projektide läbiviimist eesmärgiga leida sobilikke partnereid Eestist. Sobilikud projektid loodab ministeerium läbi riigihanke protseduuri välja valida järgmise aasta jooksul.