Kadi Pärnits, ametiühingute õigussekretär
Justiitsministeeriumis valminud võlaõiguse kontseptsiooni kohaselt reguleeritaks töösuhteid nagu ostu-müügitehinguid. See tähendab, et töölepingu sõlmija peaks lisaks võlaõiguse töölepingut käsitlevale eriosale (70 paragrahvi) teadma ka võlaõiguse üldosa (204 paragrahvi (sh kohustuste täitmine, rikkumine, kahju hüvitamine jms), mida kohaldatakse kõigile lepingutele.
Töötaja kaitse seisukohast ei ole ükskõik, kas töölepingu sätteid reguleeritakse võlaõigusega või mitte. Järgnevalt mõned, töötaja kaitset nõrgendavad momendid sellest kontseptsioonist:
Töölepingu sõlmimine. Enam ei peaks töölepingut kirjalikult sõlmima. Töötaja alustab kokkulepitud tööd, mille eest tööandja maksab kokkulepitud palka. Hiljem annab tööandja töötajale kinnituskirja töölepingu tingimustega. Kui ta seda ei tee, on töötaja kohuseks tõenäoliselt talle seda meelde tuletada. Kui kinnituskiri jääbki saamata, on näiteks hilisema palgavaidluse puhul juba tõendamise küsimus, millist palka inimesele tegelikult maksti.
Mis saab aga siis, kui hiljem esitatud kinnituskiri on midagi muud kui suuliselt kokku lepiti? Võlaõiguse üldosa järgi ei muutuks kinnituskirja tingimused lepingu tingimusteks. Kuidas aga hiljem tõestada, et kinnituskirja sisu lepiti teisiti kokku? Kas algse kokkuleppe sõlmimise juures peaksid olema tunnistajad? Ja kas töösuhetest enam asja saab, kui töötaja julgebki kinnituskirja vaidlustada?
Töölepingu tingimused. üldse ei oleks töösuhetes enam otsest kohustust milleski kokku leppida. Võlaõiguse üldosa ütleb, et lepingu kehtivust ei mõjuta see, et pooled ei ole kokku leppinud olulises tingimuses, kui võib eeldada, et leping oleks sõlmitud ka selles tingimuses kokku leppimata. Näiteks oli inimene tööta ja oleks niikuinii tööle asunud. Sel juhul kohaldatakse tingimust, mis on mõistlik asjaoludest, poolte tahtest, heast usust jms lähtudes. Selline korraldus annab ohtralt põhjust keerulisteks vaidlusteks.
Näiteks, kui palga suuruses pole kokku lepitud, loetakse palgaks kollektiivlepingus sätestatud või tavaline tasu. Mis on tavaline tasu, jääb ilmselt kohtupraktika kujundada. Ei tohiks aga unustada, et palgast sõltuvad haigusrahad ja hüvitised, tulevikus ka pension.
Tingimuste muutmine. Praegu sätestab seadus rea töölepingutingimusi, mida saab muuta ainult poolte kokkuleppel (muidu on muutus ebaseaduslik ning töötaja saab nõuda endisi tingimusi või lepingu lõpetamist ja hüvist). Võlaõiguse töölepingu osa järgi võib tööandja lepingu tingimusi muuta, teatades sellest lihtsalt töötajale. üldosa küll ütleb, et tingimusi peaks muutma kokkuleppel. Kui kokkulepet aga ei saavutata? Töösuhetesse on seal sisse toodud ka põhimõte, et teatud juhtudel on kokkuleppe rikkumine vabandatav ja lepingu täitmist ei saa nõuda, kui see on ebamõistlikult koormav või kulukas.
Ajutised töölepingud. Määratud tähtajaga lepingu sõlmimiseks piisaks põhjendusest, mis seotud ettevõtte omapära, tööülesannete olemuse või töötaja isikuga. Seejuures võib ajutise töölepingu sõlmida kuitahes pikaks ajaks. Nii on ju võimalik enamik töödest ära teha tähtajaliste lepingulistega. Vajadusel võib kaua aega tööd teinud inimese päevapealt hüvitiseta lahti lasta.
Töölepingu lõpetamine. Töölepingu lõpetamist saaks kavandatava korra kohaselt vaidlustada vaid töötaja, kes on selle tööandja juures ametis olnud üle aasta. Samuti peab selles majandusüksuses olema enam kui seitse inimest.
Võlaõiguse töölepingu osa järgi võib töölepingu lõpetada töötaja isikus kinni olevate põhjuste, tema tervisliku seisundi, töökohale sobimatuse, kohanematuse, töövõime vähenemise, töötaja käitumise, lepingukohustuste rikkumise ja ettevõtte tungivate vajaduste tõttu. Hüvist makstaks vaid viimasel juhul. Vallandada võib ka näiteks neljakuuse lapse ema (praegu ei ole teda lubatud enne, kui laps on saanud kolmeseks).
Naiste ja laste töö põhimõtetest läheb võlaõiguse töölepin= gu osa üldse mööda nagu veel paljustki muust olulisest. Ideena täiesti vastuvõetamatu on tööandja õigus kärpida puhkust ja haigusraha. Samuti põhimõte, et töötaja on kohustatud ületunnitööd tegema niipalju, kui suudab - tasu saaks ta selle eest aga praegusest poole vähem.
