Tallinna eelmise võimuliidu lagunemiseni viinud linnaeelarve uue variandi poolt hääletas 40 volikogu liiget, vastu oli kuus, erapooletuks jäi neli.

Tallinna eelarve suurenes tunnustatud parandusettepanekute lisamisega esitatud 4,494 miljardilt kroonilt 4,52 miljardile ehk 27,4 miljoni krooni võrra.

“Lõpuks saab tööga edasi minna,” ütles Tallinna finantsdirektor Ahti Kallaste eelarve vastuvõtmist kommenteerides BNS-ile.

Volikogu esimehe Maret Maripuu sõnul rõõmustas teda eriti, et eelarve menetlemise käigus näitas uus koalitsioon üles erakordselt head koostöövõimet ja distsipliini.

“Eelarvevaidluste märksõnadeks kujunesid kokkuhoid ja kärpimine. Kuid isegi pärast kärpeid ei ole lõpptulemus säästu- ega seisakuaja eelarve,” ütles Maripuu eelarvet iseloomustades. Eelmise aasta investeeringute maht oli Maripuu sõnul enneolematult kõrge, kuid sel aastal tõuseb see veel 18 protsenti. Koolide ja lasteaedade remondirahad kasvavad aga veel kiiremas tempos — rohkem kui poolteist korda, märkis Maripuu.

Tallinna 2002. aasta jaanuari alguses valminud eelarve maht on 4,52 miljardit krooni, millest investeeringuteks läheb 1,13 miljardit võrrelduna varem plaanitud 1,5 miljardiga.

Linnaeelarve tulude maht on 3,026 miljardit ja kulude maht 3,7 miljardit krooni.

Finantseerimistehingutena on eelarve-eelnõus 670 miljonit krooni, mis sisaldab 395 miljoni kroonist laenu, 471 miljoni kroonist laekumist Tallinna Vee aktsiakapitali vähendamisest ja 196 miljonit krooni laenude tagasimakseid.

Riigieelarvest laekub Tallinna eelarvesse kava kohaselt 591 miljonit krooni, omandireformi reservfondi maht on 11,5 miljonit krooni.

Tuludes on planeeritud riiklikest maksudest 1,914 miljardit krooni ja kohalikest maksudest 59 miljonit krooni, maksutulud kokku on 1,973 miljardit krooni.

Tulusid varadelt on plaanitud miljard krooni (mullu 1,186 miljardit), sealhulgas on 471 miljoni krooni laekumine AS Tallinna Vesi aktsiakapitali vähendamisest. Varatulude hulgas on arvestatud müügituludeks 170,3 miljonit krooni ja dividendidena Tallinna Soojuselt 160 miljonit. Kokku on dividendituludeks arvestatud 268,2 miljonit krooni.

Tallinna 2002. aasta eelarve prioriteedid on teedeehitus ja kommunaalmajandus, elamumajandus ja munitsipaalehitus, haridus, kultuur ja sport, turvalisuse tõstmine, väikeettevõtluse arendamine ning haiglate reform.

Investeeringutest suurim osa läheb kommunaalmajandusele — 338,6 miljonit krooni. Teedeehituse ja infrastruktuuri peale kulub 232 miljonit, haridusele 207,4 miljonit ja elamumajandusele 145,1 miljonit krooni.

Spordi ja noorsoo vajadusteks kavatseb linnavalitsus investeerida 75,6 miljonit, kultuurile ja muinsuskaitsele 52 miljonit ning sotsiaalhooldusele ja tervishoiule 33,4 miljonit krooni.

Elamumajandusele investeerib Tallinn tänavu 145 miljonit krooni, mis on kolm korda enam kui kavandas eelmine linnavalitsus.

Tallinn näeb 2002. aasta eelarves ette ka, et ametiasutuste omatulude enamlaekumisel ei või neid kasutada tegevuskulude ja töötasufondi suurendamiseks.

Toetusi lubab Tallinn oma eelarvest maksta üksnes nendele, kelle üksikisiku tulumaks laekub Tallinna linnale ja kes elavad rahvastikuregistri andmetel Tallinnas.

Tallinna uus Keskerakonna ja Reformierakonna koalitsioon esitas kärbitud eelarvekava volikogu menetlusse jaanuari alguses, see läbis kahe nädalaga kolm lugemist.

Maripuu sõnul tekitasid palju vasturääkivusi Isamaaliidu fraktsiooni esitatud muudatused — kui teisele lugemisele esitas fraktsioon ettepanekud, mis oleks suurendanud eelarvet üle 115 miljoni krooni võrra, siis kolmanda lugemise eel tuli Isamaaliit välja alternatiivse eelarvevariandiga, mis oleks vähendanud linnavalitsuse esitatud eelarvet 200 miljoni krooni võrra.

“Selline käitumine jääb arusaamatuks ja viitab paremal juhul mängurlusele kui mitte pahatahtlikkusele takistada iga hinna eest eelarve vastuvõtmist,” ütles volikogu esimees.

Eelmine 2002. aasta eelarveprojekt, mille laenumahu tõttu pealinna võimukoalitsioon detsembris lagunes, oli 5,2 miljardi krooni suurune, nähes ette strateegiaga vastuollu minnes 1,5 miljardi laenamist.

Tallinna eelmise aasta eelarve maht oli 4,24 miljardit krooni.