Volkov: loomemajanduse võtmesõnaks on koostöö
Kõik algas sellest, et Eestit väisas Hongkongi majandus- ja kaubandusagentuur, mis edendab importi ja eksporti ning turgutab kohalikke ettevõtteid. See on meie mõistes võrreldav Kaubandus-Tööstuskoja ja EASi vahepealse asutusega.
«Nad olid varem Eestis käinud ja vaadanud, kuidas siin ID-kaarti kasutatakse – Hongkong on teadupärast esimene regioon maailmas, kus ID-kaart kasutusele võeti, kuid nad ei suuda seda tänaseni kuidagi ühiskonna hüvanguks tööle panna. Seekord aga tahtsid nad tutvust teha Eesti loomemajandusega ja külastasid EASi õhutamisel ka Tanki. Nendest jutuajamistest sündiski idee, minna vastu-tutvuma Hongkongi reklaamitööstusega. Saime head kontaktid kõige kõrgemale tasemele – mõeldud-tehtud!»
Hongkong on väga hästi organiseeritud Hiiumaa suurune ala, kus elab umbes 7 miljonit inimest. «Kõik toimib nagu Šveitsi kell. Ei ole liigset trügimist – kõik sujub ja on loogiline, kuigi tegemist on maailma tihedaimalt asustatud piirkonnaga. Infrastruktuuri ja logistika organiseerituse osas oleks meil väga palju õppida,» sõnas Volkov.
Töökeskkonda vaadates on Volkovi kinnitusel tegemist aga Dilberti kuubikute maailmaga. «Kontorite keskkond on tuim. Tegelikult on meil palju kõvem potentsiaal «kastist väljas mõtlemise» osas ja teistmoodi tegemises – seda võib kasvõi kontoreid vaadeldes öelda. Hongkongis on kõik väga paigas ning naljalt sellist loomingulist õhkkonda nagu siin ei leia. See loominguline kiiks, mis Eestis olemas on, oleks Hongkongis kindlasti konkurentsieelis.»
Sealne turg võiks tema sõnul olla väga huvitav koht seltskondadele, kes teevad midagi põnevat ja kirevat. Midagi, millel on disainimõte sees ning on olemas soov oma loomingut rahaks teha. «Originaalsele loomingule on seal koht täiesti olemas, kuna asjadest tüditakse väga ruttu ning pidevalt on vaja midagi uut ja huvitavat.»
Hongkong seob endas kogu Aasiat, aga ka Euroopat ning tänu Inglise asumaa taustale võivad nad ka eesti puutulbist või muhu sokkidest vabalt aru saada. Hongkong on Eesti reklaamiinimeste sõnul väike Hiina tulevikumudel ning loogiline koht selle hiigelriigiga tutvuse tegemiseks ekspordi mõttes. «Fakt on see, et kogu Hiina turu vallutamine käib Eesti ettevõtetele üle jõu. Sisenemiseks ja harjutamiseks on Hongkong kindlasti parim võimalus.»
Mis puudutab sealset reklaamiäri, siis büroode kinnitusel on tööd nii palju, et ei jõuta ära teha. Reklaamipinnad on aasta otsa ette välja müüdud ning värskeid uusi inimesi ei ole eriti kusagilt võtta. Sestap on Hiina valitsus hakanud viimasel paaril aastal loomemajandust jõuliselt arendama nii Šanghais kui Pekingis.
«Kohalik mentaliteet soosib massimeediat ja reklaamindust – valdaval osal inimestest puudub individuaalsusvajadus. Meil Eestis on täpselt vastupidi. Ehk siis kõik, mida seal reklaamitakse, läheb nagu kuumale kerisele. Seda muidugi juhul, kui reklaamitav teema on üldaktsepteeritud. Inimesed reeglina kuuletuvad,» kommenteeris Volkov.
Kui fantaseerida teemal, kas Eesti reklaami- või disainibüroodel võiks olla asja Hongkongi turule, siis saab Volkovi ja Valme sõnul öelda, et tegemist on tugevalt taktikalisele kommunikatsioonile suunatud ühiskonnaga, kus kohalike olude tundmine sügavuti on olulisem kui brändi imago kujundamise võime.
«Meie oma Euroopa taustaga ilmselgelt kuulume aga sellesse teise koolkonda. Jah, meie tugevuseks võib olla disaini keeles mõtlemine. Tundub, et pea kõikjal Aasias ei vasta nende oma disain enam tarbija muutunud, globaliseerunud nõudmistele. Kindlasti suudab hea Eesti kujundaja luua kontseptsioone, mis oleksid esteetilised, selged ja läheksid sealsetele sihtrühmadele korda. Ideaalne kombinatsioon oleks võtta meie loovus ja nende organiseeritus ning panna need kokku,» arvas Volkov.
Külastuse ajal toimus Hongkongis ka Asia Entertainment Expo, kus sai näha kõike, mis seotud meelelahutusega: muusikast arvutimängudeni.
«Uurisime pildi järeltöötluse poolt, kuna Aasia on uute tehnoloogiate omandamise mõttes üks aktiivsemaid kohti maailmas – filmi mõttes tähendab see täna ennekõike 3D-maailma,» nentis Valme.
«Seal pingutatakse väga, et kvaliteeti ja efektiivsust tõsta. Nad on 3D-tehnoloogia väga kiiresti omaks võtnud. Kui omal ajal «Kevade» ja «Viimne reliikvia» ära taastati, siis Hongkongis võiks nüüd suht odavalt ja kiiresti kogu kupatuse 3D-sse keerata,» lisas ta.
«Ka muusika poole pealt olime valmis igasuguseks eksootikaks, aga tegelikult kuulsime ka sealsel Aasia suurimal popmuusika festivalil mitu tundi mingit Eurovisiooni-laadset kompotti. Kui keegi Eestist tahaks seal läbi lüüa, siis muusika pärast ei peaks väga muretsema – meie tippprodutsendid ja poppmuusikaloojad on Hiinas vägagi aktsepteeritaval tasemel.»
