Kalm meenutas, et põlevkivi hakati Eestis kasutama 96 aastat tagasi. "See oli ka aeg, kus Eesti põlevkivi kohta tehti Londoni Ülikoolis esimene teadustöö, mida toetas sel hetkel vaid kahe aasta vanune Eesti vabariik," rääkis Kalm, kelle sõnul näitab see, kuivõrd oluline oli põlevkivi Eesti riigile juba selle algusaastatest peale.

Majandusanalüütik Hardo Pajula tõi välja, et Eestis on põlevkivist saadava energia turuväärtus suurusjärgus 800-900 miljonit eurot aastas. „See ei tundu suur summa, kui olete näiteks USA-st pärit, kuid peab silmas pidama kui väike on Eesti majandus. Eesti majandus on väga väike, meie SKP on 19 miljardit eurot aastas. Kokkuvõttes on põlevkivitööstuse toodangu osakaal kogu riigi SKP-st ca 5%, kui mitte rohkem,“ rääkis Pajula, kelle ettekanne oli kantud mõttest, et Eestil tuleb leida tasakaal keskkonnamõjude, sotsiaalmajanduslike mõjude ja tootmisvajaduste vahel.

"Pole mõistlik, kui keskkonnamõjud kaaluvad üles sotsiaalmajanduslikud vajadused või vastupidi," rõhutas ka Kalm ja lisas, et igasugune tööstus mõjutab keskkonda, kuid annab samas tööd paljudele inimestele ning aitab kaasa riigi majanduse kasvule.

Kalm ütles kokkuvõtteks, et tööstusel tuleb võimaldada tegutsemist, samas oskuslikult keskkonnamõjusid ohjata ja juhtida eesmärgiga säilitada tasakaal tööstuse, keskkonnamõjude ja sotsiaalmajanduslike vajaduste vahel.