44 miljonit eurot ehk ligi 700 miljonit krooni väärt kvoodimüügi tulemusi saavad inimesed täiesti reaalselt katsuda ning kasutada juba järgmisel aastal. Nimelt kavatseb riik saadava raha eest näiteks ühe ropsuga uuendada kuuendiku kõigist maakonnaliinidel inimesi teenindavatest bussidest.

Eesti riigi kontol kasutamata seisvate AAU-de müük tõusis teemaks juba majanduskriisi haripunktis. Kuid erinevalt nii mõnestki teisest Ida-Euroopa riigist, kes kriisi harjal suuri müügitehinguid sõlmisid, ei suutnud Eesti esialgu kuidagi sarnase tegevu­sega alustada.

AAU-sid ei saa aga päris niisama lihtsalt maha müüa ning siis vaadata, kuhu parasjagu raha soovitakse panna. Kuna kvooti ostavad riigid, kelle enda majandus vajab neile Kyoto lepingus ettenähtud saastelubadest enam ühikuid, siis nõuavad ostjad, et nende makstav raha läheks nn rohelistesse projektidesse.

Hispaania on Eestis välja valinud kaks projekti, kuhu raha üsna võrdsetes osades suunatakse. Poole raha eest lubab Eesti riik soetada riigi doteeritavatele maakondlikele bussiliinidele soetada ühe korraga umbes sada tuliuut ning seega reisija- ja keskkonnasõbralikumat bussi. Teise poolega aga lubatakse toetada täiendavalt tuuleenergia tootmise arendamist ehk tuulikute püstitamist.