Vooluvõrgu liigpinge rikub kodutehnikat
Tallinnas elav Raul Reap ütles, et mõne aja eest põles tema televiisoril sisselülitamise hetkel midagi kärtsuga läbi. Telekas tuli parandusse viia. “Sain teleka kätte ning remonditöökoja laual näitas see ilusat pilti. Tulin koju, ja nii kui nuppu vajutasin, käis samasugune kärakas,” ütles Raul.
Selle peale tõi Raul koju aparaadi, millega on võimalik voolupinget mõõta. “Ja mis ma näen – 235 V stabiilselt otse seinast,” sõnas ta. Samas pole 235 V suurim pinge, mis Raul mõõtmise tulemusena on saanud. Näiteks läinud nädala keskel tehtud mõõtmisel näitas mõõdik pinget 244 volti.
Raul otsustas teenust pakkuvalt Eesti Energialt võimaliku kõrge pinge kohta küsida. Energiafirmast soovitati neile kahjunõue esitada.
Ootab pinget
“Palusin, et tulge keerake see pinge kõigepealt õigeks, muidu jäämegi parandama ja nõudma siin. Ja nüüd ma ootangi siis seda õiget pinget, mis lubati teele saata,” sõnas Raul.
Samas pole Rauli juhtum ainus. Võrumaa Teataja kirjutas märtsi lõpus, et üle poole Meremäe valla Meeksi küla elanikest on sunnitud oma koduelektroonika parandusse viima või välja vahetama, sest lühis Meeksi alajaamas põhjustas 22. märtsi öösel ülepinge, mis viis rivist välja vähemalt neli telerit.
Eesti Energia pressiesindaja Riina Vändre ütles, et 22. märtsil toimus rike Meeksi 10/0,4 kV alajaamas, mille tulemusena võis tekkida selle alajaama toitel olevatel tarbijatel ebanormaalseid pingekõikumisi.
Eesti Energia tehniline komisjon selgitas täpsema uurimise käigus, et sündmuse põhjustas isolaatori purunemine. Selle tagajärjeks oli ühefaasiline lühis, mille tõttu võis võrgus esineda liigpinge.
“Praeguse seisuga on antud külast esitatud neli kahjunõude avaldust olmeelektroonika kahjustamise kohta. Komisjon tegeleb kahjunõuete menetlemisega,” ütles Vändre.
Hüvitis kokku 300 000
Möödunud aastal hüvitas Eesti Energia ligi 130 erakliendi kahjunõudega seotud juhtumit ning hüvitiste kogusumma oli veidi alla 300 000 krooni. Ettevõte hüvitab peamiselt ebaühtlase pingekvaliteeti tõttu tarbija varale tekitatud kahju.
“Eesti Energia rikete arv, mille tagajärjel võib tekkida liigpingeid, pole aastatega suurenenud. Samuti on jäänud samale tasemele või vähenenud inimeste varale tekkivad kahjustused, sest tarbijate soetatavad uued elektriseadmed on kvaliteetsemad ja korraliku maandusega, mis aitab kaasa võimalike liigpingest tekkivate probleemide vältimisel,” ütles Vändre.
Mis puudutab tallinlase Rauli juhtumit, siis leiab Eesti Energia, et 244 V pinge, mis vastab Euroopas kehtestatud nõuetele, ei tohiks põhjustada seadme läbipõlemist.
Eesti Energia teatel peab olemasoleva 220/380 V (teine number käib 3-faasilise voolu kohta – toim.) elektrivõrgu nimipinge aastaks 2013 muutuma väärtusele 230 V.
“Üleminekuperioodil hoiab jaotusvõrk pinget vahemikus 230/400 V +6% ja –10% ehk vahemikus 207–244 V. Aastaks 2013 on pinge vahemikus 230/400 V, 10%, seega on vahemikus 207–253 V,” seisis Eesti Energia lähetatud selgituses.
Kodutehnikat viivad rivist välja äike ning remonditööd
Kodutehnika remondiga tegeleva AA Teeninduskeskuse OÜ juht Ilmari Mäng ütles, et nende praktikas pole võõrad juhtumid, kus voolu liigpingest tingituna pole kodutehnika vastu pidanud.
Täpset statistikat ettevõte selle kohta siiski pidanud pole, mille tulemusena mingi aparaat töötamast on lakanud.
Samas tõdes Mäng, et sagedamini on tehnika ülesütlemine seotud sellega, kui remonditööde käigus vool kõigub või kui kodutehnikale on liiga teinud pikselöök. “Sagedamini juhtub seda, kui kusagil on ehituse käigus faas lahti läinud,” nentis Mäng. Tema sõnul on sellisest juhtumist tulenevalt teinekord ka kortermajas elanikud kannatanud.
Eesti Energia pressiesindaja Riina Vändre sõnul esineb kodutehnika kahjustumist liigpingete tõttu jaotusvõrgus keskmiselt 10 juhtumit kuus. “Põhjendatud pretensiooni korral kompenseerib Eesti Energia kahjustunud kodutehnika remondikulud.”
