Võrdse palga eelnõu: karm järelevalve, auditid ja eesmärk vähendada palgaläbirääkimiste rolli
Seni on seadus keelanud sama töö eest erineva palga maksmise, kuid pole defineerinud, mis ikkagi on sama või võrdväärne töö. Uus seadus defineerib selle, kuid jätab tööinspektsiooni ametnikele ka nö kaalutlemisõiguse. Plaanis on koostada spetsiaalne juhend, mis peaks ametnikke abistama tööde võrdväärsuse väljaselgitamisel.
Ministeerium: kodanike teadlikkus on madal
Praegu saab töötaja nõuda tööandjalt selgitust palga arvutamise aluste kohta ja saada muud relevantset teavet, samuti võib ta pöörduda kohtu, töövaidluskomisjoni või õiguskantsleri poole ning küsida ekspertarvamust soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikult. Ministeerium aga leiab, et see pole piisav, kuna kodanikel olevat üldiselt soolisest võrdõiguslikkusest vähe teadmisi.
Soolise palgalõhe uuringud ja analüüsid näitavad, et märkimisväärne osa Eesti suurest palgalõhest ei ole selgitatav näiteks naiste ja meeste töötamisega erinevatel tegevus- ja ametialadel, nende erineva koormuse, tööstaaži, hariduse vms.
Selgitamata palgalõhe võib ministeeriumi hinnangul väljendada ühelt poolt selliste tegurite mõju, mida ei ole mõõdetud või mida ei suudeta mõõta (nt motivatsioon, pühendumus vms), teisest küljest aga tööturul aset leidvat diskrimineerimist.
Luuakse automaatne järelvalvesüsteem
Ministeerium märgib ka, et enamus palku pole avalikud, palgasüsteemid pole "läbipaistvad" ja palgaläbirääkimistel on "jätkuvalt üsna suur roll" palkade kujunemisel.
"Vaid kaebusepõhiseks jääva järelevalve mõju võrdse palga põhimõtte järgimisele ja soolise palgalõhe vähendamisele oleks marginaalne ning sellega kaasnevad kulud ei ole soovitud eesmärgiga proportsioonis," leiab ministeerium eelnõu seletuskirjas.
Seetõttu on kavas luua süsteem "kontaktivabaks esmaseks palgaandmete analüüsiks", ehk sisuliselt automatiseeritud palgajärelvalveks.
Tööandjad saaks ministeeriumi hinnangul uut infot
Analüüsi tegemiseks kasutatakse neid andmeid, mida tööandjad riigile juba esitavad ning mis on registrite kaudu kättesaadavad. Ministeeriumi hinnangul võimaldaks analüüs tööandjatel teada saada, kas nende töötajad saavad õiglast palka.
"Esmase palgaandmete analüüsi tulemus annab tööandjatele ilma neile lisakohustusi panemata olulist informatsiooni naiste ja meeste võrdse kohtlemise kohta nende organisatsioonis. Teadlikkus eelnimetatust on võrdse palga kohustuse rakendamise aluseks," leiab ministeerium.
Avalikus sektoris õigus teha ettekirjutus
Kui esmase palgaandmete analüüsi tulemused näitavad, et tööandja maksab naistele ja meestele sama või võrdväärse töö eest erinevat tasu, on tööinspektsioonil õigus teha kümne ja enama töötajaga avaliku sektori tööandjale ettekirjutuse teha organisatsioonis naiste ja meeste võrdse palga audit. Võrdse palga audit koosneb esmase palgaandmete analüüsi tulemusel ilmnenud sooliste erinevuste põhjuste väljaselgitamisest ning vajaduse korral tegevuskava väljatöötamisest ja rakendamisest erinevuste kaotamiseks. Tööandjal säilib õigus õigustada palgaerinevust objektiivsete põhjustega.
Erasektori üle esialgu järelvalvet ei tehta
Erasektorile praeguse seadusemuudatuse kohaselt ettekirjutusi teha ei saaks. Küll on eelnõu seletuskirjas toodud välja Islandi näide, kus ka erafirmade üle käib karm järelvalve. Nimelt kehtib seal mullu jaanuarist seadus, mis nõuab, et tööandjad teeks töökohtade hindamise ning veenduks, et naised ja mehed saavad sama ja võrdväärse töö eest võrdset tasu.
Tööandjad peavad taotlema riigilt sertifikaati, mis tõestab, et töötajad on õiglaselt tasustatud. Kui tööandja kohustust ei täida, peab tööandja tasuma trahvi. Sertifikaati tuleb uuendada iga kolme aasta tagant.
