Vorstmaakrid nõuavad vorsti sisu avalikustamist

Viis Eesti lihatööstust tegid ettepaneku töötada välja ning seadusandlikult kehtestada lihavorstide klassifikatsioon.

Lihatööstused saatsid vastava märgukirja põllumajandusministeeriumi toidu ja kaubanduse asekantsler Andres Oopkaupile ning veterinaar- ja toiduameti peadirektor Tiit Riisalole, teatas ETAle Valga Lihatööstuse juhataja Elmut Paavel.

Paaveli sõnul on oluline, et tootjad selgelt teavitaksid tarbijaid, millistest komponentidest on nende vorstid toodetud.

“Antud ettepanekut ajendas tegema olukord Eesti lihavorstide turul, kus puudub sisuline regulatsioon ning järelevalve tarbijatele vorstide nime all pakutavate toodete suhtes,” selgitas Paavel. “Paljudes vorstitoodetes kasutatakse lihamassi (MDM), mis on saadud sea- ja linnuliha luuüdi, luuümbrise ning kontidel olevate lihajääkide töötlemisel kondipressis.”

Mitmetes Euroopa Liidu liikmesriikides on lihamassi kasutamine vorstitoodetes keelatud. Arvestades tarbijate tänast ostujõudu siseturul, teevad lihatööstused ettepaneku jaotada vorstid nelja kvaliteediklassi ning sätestada nende vastav märgistuse kord.

Väljapakutud vorstide klassifikatsiooni järgi sisaldaksid kõrgema klassi vorstid liha mitte alla 95 protsendi, I klassi vorstid mitte alla 70 protsendi, II klassi vorstid mitte alla 50 protsendi ning III klassi vorstides jääks lihasisaldus määratlemata.

Lihatööstused teevad ametkondadele ettepaneku, et väljapakutud klassifikatsioonis võiks kanalihamassi kasutamine olla lubatud ainult III klassi puhul ning see peaks olema selgelt markeeritud ka vastava toote pakendil (kasutades terminit “lihakondimass” või “kondimass”).

Ettepanekule on alla kirjutanud AS Nõo Lihatööstus, Otepää Lihatööstus Edgar AS, AS Oskar Lihatööstus, AS Rey Lihatööstus ja AS Valga Lihatööstus.