SIGNE RATSO
ARVAMUS
Eesti-taolisel väikeriigil on arengu võtmeks avatud majandus. Me lihtsalt pole nii suured, et lubada endale suletust. Teisest küljest oleme me liiga väikesed kodumaistele ettevõtetele - kui nad arenevad, jõuavad nad Eestist välja.
Majanduse arengu eesmärk on kasv. Majanduskasvu saavutamine on vajalik eelkõige elanike heaolu ja elatustaseme kasvuks.
Majandusstrateegia üheks eesmärgiks võiks olla sissetulekute kasvu kahekordistamine, nagu on selle välja pakkunud majandusminister. Teisest küljest peab rõhutama, et vajalik on tasakaalustatud kasv. Eesmärgiks ei ole mitte kasv iga hinna eest ega kasv ise.
Eesti majanduse arengu mootorid
Arvestades avatud majandusega väikeriigi tingimusi tooksin praegu esile kolm majandusarengu kiirendamise mootorit. Kõigepealt on selleks ekspordi areng, sest koduturg on liialt väike. Teiseks võib tuua välisinvesteeringute kasvu, kuivõrd ühest küljest napib kasvu saavutamiseks kohalikku kapitali ja teisest küljest välisinvesteeringud on ekspordile orienteeritud. Geograafilisest asendist tuleneb kolmas - transiitkaubanduse areng. Sellega ei pea ma silmas mitte ainult kaubanduse ja transpordi, vaid kogu sellega seotud teenuste arengut. Piltlikult võib seda esitada nii: Eesti kui teenindaja. See haarab kindlustusteenused, panganduse, transpordi, turismi ja nii edasi kuni infotransiidi ja õhuruumi transiidini välja. Oluline märksõna on ka Tiigrihüpe.
Impordi kõrval kasvab ka eksport
Et majandus nendes suundades saaks areneda, peab olema selleks soodus keskkond. Siit tulenebki küsimus: mida täiendavat saab selleks teha, et keskkond oleks veelgi soodsam.
Võtame kõigepealt ekspordi. On palju räägitud negatiivsest kaubandusbilansist, mis tähendab, et import on ekspordist kiiremini kasvanud. Kuid tahaksin rõhutada seda, et ka eksport on väga kiiresti kasvanud.
Kolme viimase aasta jooksul on Eesti eksport kasvanud kolm korda. Kaupade ja teenuste eksport-import kokku moodustab 150 protsenti meie SKP-st. Singapuris, millega on paralleele tõmmatud, on kaupade-teenuste eksport 300 protsenti SKP-st.
Kui ekspordi arenguks midagi täiendavat teha, siis tuleb arvestada, et kaupade ekspordi eelduseks on ikkagi kohaliku tööstuse areng. See tähendab, et tuleb liikuda enamtöödeldud, enamväärtustatud kaupade ekspordi suunas. Kui vaadata, millised tööstusharud siiani on Eestis enam arenenud, siis näeme, et need on kas kohalikul toorainel baseeruvad nagu puidu- ja metsatööstus ning viimasel ajal ka toiduainetööstus, eriti piima- ja kalatööstus, või siis tööjõumahukad harud nagu õmblustööstus, tekstiilitööstus. Rõõmustav tendents on see, et viimasel ajal on hakanud kasvama ka masina- ja aparaaditööstus, mis nõuab enam kvalifitseeritud tööjõudu ja on ka kapitalimahukam.
1997. aasta kaheksa kuuga on kasv selles harus ligi 30 protsenti. Võib julgelt öelda, et see aasta annab lootust, sest ka kogutööstuse kasv on olnud kaheksa kuuga 12 protsenti.
Mida tuleb teha tööstuse kasvuks
Tööstuse kasvuks peame kõigepealt väärtustama haridust ja õpet, kvalifitseeritud kaadri ettevalmistamist. Kuigi meil praegu tööjõupuudust ei ole, eksisteerib tegelikult struktuurne tööjõupuudus ehk kvalifitseeritud tööjõu puudus teatud harudes. See kõik on suuremahuliste välisinvesteeringute saamise eelduseks.
Me küll reklaamime õigusega seda, et Eesti on kõrge haridustasemega, aga kvalifitseeritud oskustöölisi meil ei piisa. Ei piisa ka inseneride kaadrit selleks, et nendes harudes saada sellist kasvu nagu me seda tahame.
Mida täiendavat oleks vaja teha välisinvesteeringute soodustamiseks? Kvalifitseeritud tööjõud on sarnaselt tööstusele märksõnaks ka siin. üks viis on tööjõu mobiilsuse tagamine. Kergendada on vaja ennekõike võtmespetsialistide pääsu Eestisse. Seda eesmärki teenivad need ettepanekud, mis lähevad valitsusele töö ja elamislubade korra lihtsustamise ja aastase äriviisa sisseseadmise suhtes. Kui me tahame ikkagi olla investeeringutele avatud, siis peame mänedzhere ja tipp-spetsialiste Eestisse laskma, mitte neid eemale peletama.
Eestil on kaks võimalust: kas valmistame oma inimesed ette juba vastavalt vajadusele või lubame neid väljastpoolt siia.
Transiidi arendamisest rääkides peab ütlema, et kui toimida teenindava riigina, siis ei ole vaja arendada ainult transporti. Muidugi on tarvis, et meil oleksid tasemel sadamad ja raudteed ning muu. Aga mitte ainult.
Välja on vaja arendada kogu transiiditeenuseid tagav võrk. See hõlmab mitmeid valdkondi. Näiteks ka tollitöötajad on teenindajad ja toll peaks võtma endale eesmärgiks parema teenindamise, mitte ainult kontrolli.
Eesti arengusuund võiks olla - saada Põhja-Euroopa= kaubanduskeskuseks, ja mitte üksnes ostude, vaid kaupade jaotuskeskuseks. Tänu meie geograafilisele asendile on meil selleks head eeldused.
Signe Ratso on majandusministeeriumi asekantsler.
