Werol loobub biokütuse tootmisest
Biodiesel on ettevõte, mis kavandab Jõgevamaale 250–300 miljoni kroonist biodiisliõli tehast, mis peaks toodangut andma juba 2006. aasta lõpus. Tehase püstitamiseks soovis Biodieseli suuromanik KH Energia-Konsult suurendada ettevõtte aktsiakapitali poolelt miljonilt kroonilt 50–70 miljoni kroonini. Ettevõttest kuulub 20 protsenti Werolile. Oma osalust säilitades pidanuks kahjumis vaevlev Werol biodiisliõli projekti investeerima ligi 15–20 miljonit krooni.
“Meil ei ole ju raha, kuid me peaksime Biodieseli omakapitali investeerima 20 miljonit krooni. No tere, talv!” ütles Weroli nõukogu esimees Raul Rosenberg nõukogu otsust kommenteerides.
Järgmisel koosolekul
Tema sõnul teeb nõukogu tõenäoliselt järgmisel koosolekul otsuse müüa oma 100 000 krooniga soetatud osalus Biodieselis. 100 000 krooni on aktsiate eest pakkunud KH Energia-Konsult. “Pole välistatud, et nõustume. Küsimus on hinnas. Loodame, et saame rohkem, kui investeerisime,” ütles Rosenberg.
Werol otsustas omandada Biodieseli projektis osaluse mullu mais.
Biodieseli tehast, kus rapsiõlist hakatakse tootma biodiisliõli, hetkel projekteeritakse, ehitus peaks algama sel aastal. Ettevõttel on sõlmitud eellepingud nii tooraine varumiseks kui ka toote müügiks. Kütuse jaemüüjad on lubanud segada biodiisliõli naftast toodetud diisliõli hulka. Biodieseli nõukogu liikme Erki Aaviku sõnul on ettevõttel hea äriplaan koos, kuid sellest ei soovinud ta täpsemalt rääkida.
Tehase täpne asukoht on hetkel küsimärgi all. Esialgu plaaniti tehas rajada Painkülla Weroli tehase kõrvale kahe hektari suurusele maatükile. Arvestades tehase plaanitud tootmismahtu – ligi 70 000 tonni biodiisliõli aastas – on selle asukoha miinuseks raudteeühenduse puudumine. Painkülast Jõgevale raudtee rajamine maksaks ligi 15 miljonit krooni. Eesti Raudtee ei ole seni asja vastu erilist huvi ilmutanud.
Teine võimalus on rajada biodiisliõli tehas mõne sadama lähedusse.
“Kui Werol hüppab alt, on see üllatav,” ütles Aavik. “Sellise otsuse all kannataksid nii Werol ise kui ka Eesti rapsitootjad.”
Otsus seisab ministeeriumi taga
Biokütuste tootmise soodustamise üks olulisi argumente – aktsiisivabastus – seisab põllumajandusministeeriumi taga. Kuigi 1. jaanuarist on aktsiisivabastus seadustes, ei rakendu see enne, kui Euroopa Komisjon annab loa. Seni ei ole aga põllumajandusministeerium Euroopa Komisjonilt keskkonnakaitselise riigiabi luba taotlenud ning on pälvinud sellega nii ettevõtjate kui ka valitsusasutuste pahameele.
Kui põllumajandusminister Ester Tuiksoo on jätnud riigi osaluse Biodieseli projektis Weroli nõukogu otsustada, siis näiteks rahandusminister Taavi Veskimägi leiab, et riik ei peaks sellises projektis osalema. Küll aga peab riik tema sõnul looma eeldused, et ettevõtjad oleksid biodiisliõli tootmisest huvitatud.
