Werol plaanib ehitada biodiislitehase
##Uue tehase projekteerimiseks ja ehitamiseks kuluks 18 kuud. Ehitamine algaks vaid siis, kui biokütus oleks aktsiisivaba.
“Teeme majandus- ja keskkonnateadlaste ning poliitikutega koostööd, et biokütuste aktsiisipoliitika hakkaks vastama aja nõuetele ja ühtlustuks EL-i edukates majandustes kasutusel oleva maksupoliitikaga,” ütles AS-i Werol Tehased juhatuse esimees Erki Aavik. “Kas biokütuse aktsiisimaks tagastatakse või maksustatakse 0-maksumääraga, on juba rohkem poliitilise retoorika ja maksupoliitiline tehniline küsimus.”
Biodiisli aktsiisivabastuse eelnõu augustis
Rahandusministeeriumi avalike suhete osakonna nõuniku Annika Loigu sõnul on rahandusministeeriumis valmimas eelnõu, mille kohaselt oleks biodiisel aktsiisivaba. “Eelnõu valmib praeguse kava kohaselt augustis ning läheb siis esimesele kooskõlastusringile,” lisas ta.
Praegu kehtib Eestis 1000 liitri biodiisli puhul sama suur aktsiisimäär kui naftast toodetud mootorikütuse puhul – 4730 krooni. Aktsiisist vabastamine alandaks diislikütuse hinda ja säästaks ka loodust. Täna toodavad biokütust kuus EL-i riiki: Prantsusmaa, Austria, Saksamaa, Rootsi, Itaalia ja Hispaania.
Biodiisli jaehind on madalam kui naftast toodetud kütuse hind, Saksmaal on hinnavahe üle 10 protsendi. Teiseks biodiisli eeliseks on õhu väiksem saastamine, teele valgunud diiselkütus saastab loodust vähem ja kolmandaks on tegemist taastuva energialiigiga.
Ainuüksi aktsiisimaksust loobumine võimaldaks jaemüügis biodiisli liitri hinda umbes 4,7 krooni võrra langetada.
Werol Tehaste arendusdirektori Enn Pajupuu sõnul on võimalik ehitada tehas Jõgevamaale praeguse tehase kõrvale Painkülas. Teise võimalusena on kaalutud ehitamist mõne sadama lähedusse. Sadamasse ehitamisel on investeering suurem, sest tuleb välja ehitada ka infrastruktuurid. Uue tehasega tekiks juurde 10-15 töökohta.
Tehase ehitamine tasuks ennast ära umbes 8 aastaga. Rapsist biodiisli tootmise tehnoloogiad on Euroopas juba ammu välja töötatud.
“Täna on Eestis kasvatatud kvaliteetsele rapsiseemnele sajaprotsendiliselt turg olemas. Me ostame kogu seemne ära ja toodame sellest õli. Biodiislitehase käivitamisel võiks praegust rapsikasvatamist kahekordistada,” ütles Pajupuu. Aaviku sõnul võiks Eestis olla viiendik ehk kuni 100 000 hektarit põllupinda rapsi all.
Praegu on rapsi külvatud Eestis umbes 47 000 hektarile ja sellel kasvatatakse ligikaudu 80-85 000 tonni rapsi. Kuna peale Weroli ostavad rapsi ka teised, rahuldavad kohalikud põllumehed tehase rapsiseemne vajaduse umbes 60-protsendiliselt.
Tööd saaksid ka Leedu ja Läti rapsikasvatajad
Uue tehase käivitamine annaks tööd kohalike põllumeeste kõrval ka Läti ja Leedu rapsikasvatajatele. Tootmisvõimsus 50 000 tonni biodiislit aastas nõuaks seemnekogust, mida tuleks kasvatada umbes 80 000 hektaril.
“Seal aastal on üle 70 hektari rapsi all. Siiamaani on see ennast ära tasunud,” ütles Ida-Viru talumees Leino Tammann ja lisas, et rapsi tasub kasvatada seni, kuni viljasaak hektaril jääb 4-5 tonni vahele. Kui viljasaak oleks 6-7 tonni, on vilja kasulikum kasvatada.
Tammann on rapsi kasvatanud juba neli aastat ning saagikus on olnud üle kahe tonni hektarilt. Kuna viljavahelduse ehk külvikordade tõttu ei tohi üle viiendiku põllumaast korraga rapsi all olla, kasvatab ta ka teravilja ja heina. “Kui oleks võimalik, suurendaksin rapsi külvipinda, sest turgu on.”
Täna toodab Weroli tehas umbes 60 tonni rafineeritud rapsiõli päevas. Tonnist rapsiseemnest saadakse umbes kolmandiku jagu õli. Saadud õli puhastatakse jääk- ja lõhnainetest ning saadakse helekollane rapsiõli Olivia. Pärast seemnete pressimist jääb järele rapsikook, mis on hea loomasööt piimalehmadele.
Diislikütuse toomise käigus eraldatakse õlist ained, mida saab edukalt kasutada toorainena ravimite ja toidulisandite tootmisel.
