Werol Tehased on valmis osalema biodiisli toomises
See ei too aga endaga kaasa üldist hinnalangust, sest seda segatakse enne müümist natuke tavadiisli hulka. Paar krooni odavam oleks ehk vaid otse tehasest ostetud puhta biodiisli liitri hind.
“Me ei hakka biokütust tulevikus eraldi müüma, vaid segame seda naftast toodetud diisli hulka,” ütles Eesti Statoili peadirektor Epp Kiviaed.
Biodiisli kogus, mida juurde segatakse, on Kiviaia sõnul hinna langetamiseks liiga väike – kaks kuni viis protsenti. Sellepärast ei lange ka müüdava diisli hind, kuigi biodiisli liiter on tavadiislist aktsiisi ehk 4,73 krooni võrra odavam.
Statoili peadirektor ei olnud nõus ütlema, kui suures koguses nad kodumaist biodiislit järgmisel aastal müügile võtavad. “See sõltub hinnast, millega lõpptarbija ostab.”
Vestlusest diisli tootmisega kursis olevate spetsialistidega jäi kõlama, et kohaliku biodiisli liitri omahind jääb sõltuvalt tehnoloogiast 3,5–5 krooni vahele. Sellele lisatakse firmale vajalikud protsendid. Hinda mõjutab ka see, kas suudetakse maha müüa tootmisel tekkinud šrott ja rapsikook. Rapsist toodetud biodiisli liitri võiks spetsialistide hinnangul otse tehasest ostes saada tavadiislist umbes kaks krooni odavamalt.
“Werol Tehaste nimeline äriettevõte ei hakka praeguste kavade kohaselt biodiislit valmistama. Seda hakkab tegema AS Biodiesel, kus oleme viiendiku aktsiate omanik,” ütles Werol Tehased juhatuse esimees Erki Aavik.
Aaviku sõnul on Werol pidanud partneritega läbirääkimisi juba 10 kuud. Tõenäoliselt kaasatakse biodiisli tehase rajamiseks Eestis peale praeguste aktsionäride vahendite ka muud kapitali.
Tuleb odavam
“Meie kavandatud mahuga biodiisli tehase rajamise hind on 150–200 miljonit krooni. Weroliga koostööd tehes tuleb see vähemalt 30 miljonit krooni odavam,” lisas Aavik.
Tehase projekteerimisele ja ehitamisele kulub 18 kuud ja see tuleks võimsusega 50 000 – 60 000 tonni biodiislit aastas. Uus tehas annaks tööd 10–15 inimesele. Üks tehase võimalikke asukohti on Painküla, kus asub ka Werol või mõne sadama naabrus.
Tulevased biodiisli tootjad turu pärast ei muretse. Euroopas on biodiisli esmaseks tarbijaks ühistransport. Neile lisaks vajavad diislit ka Eestis kiiresti kasvavad veoautofirmad ja muu erasektor.
“Alternatiivsete kütuste, sealhulgas biodiisli soodusmaksustamine on märk keskkonnasõbralikust mõtteviisist,” ütles rahandusminister Taavi Veskimägi.
Veskimägi sõnul annab riik sellega selge signaali, et on astumas samme rohelise maksustrateegia elluviimisel. Lõppeesmärgiks võiks olla Eestis aktsiisi 0-määr kõigile alternatiivsetele taastuvatele energiaallikatele.
Sama aktsiis
Täna kehtib Eestis 1000 liitrile biodiislile sama suur aktsiismäär kui naftast toodetud mootorikütusele – 4730 krooni.
Täna on rapsi külvatud umbes 47 000 hektarile, millelt saadakse 80 000 – 85 000 tonni rapsi.
Eesti tingimustes peaks saama üle 3 tonni rapsi hektarilt. Täna loetakse heaks saagiks 1,8–2 t/ha.
Toodab 6 riiki
Biokütuste toodavad täna kuus EL-i riiki: Prantsusmaa, Austria, Saksamaa, Rootsi, Itaalia ja Hispaania.
2010. aastaks peab biokütuste osakaal olema tõusnud 5 %-le kogu turu mahust.
Biodiisli aktsiisivabastuse tõttu jääb riigile laekumata 2,4 miljardit krooni.
