Erki Aavik lahkus riigile kuuluva Werol Tehaste juhi kohalt möödunud nädalal. Ta põhjendas oma lahkumist sellega, et varem kahjumit tootnud ettevõttes on ümberkorraldused lõppenud ning firma töötab kasumlikult. “Juulis lõppenud eelmisel majandusaastal vähenes Weroli kahjum võrreldes varasema perioodiga kuus korda, käimasoleva majandusaasta esimeste kuudega oleme enam kui 1,5 miljoni kroonises kasumis,” ütles ta.

Werol Tehaste nõukogu esimehe Raul Roosenbergi sõnul läks Aavik oma tegevusega üle piiri, mis viis tema ja nõukogu erimeelsusteni. Nimelt varus ettevõte tema algatusel tänavu sügisel enneolematult suure koguse importseemet. Kui Werol töötleb õliks 70 000 tonni rapsiseemet aastas, siis viimastel kuudel varuti lattu lisaks ligi 50 000 tonni seemet lähiriikidest.

Selle tulemusena öeldi Eesti rapsiseemnetootjatele, et rohkem seemet vastu võtta ei saa, sest laod on täis. Werol ei suutnud ka kohalikele tootjatele lattu kogutud seemne eest õigeaegselt maksta. Werolil oli vahepeal seemne varujate ees võlgu ligi 100 miljonit krooni, millest nüüdseks on ligi pool likvideeritud.

Laod olid täis

Weroli ühe suurema tarnija, Kesk-Eesti õlikultuuride ühistu juhatuse esimehe Jaak Läänemetsa sõnul arvestasid tootjad, et saavad seemne Werolisse viia, kuid sealsed laod olid Leedu, Venemaa ja Valgevene importseemet täis.

“Meil oli vahepeal Werolist saada 25 miljonit krooni, kusjuures mõistlikku põhjendust sellele võlale meile ei pakutud,” ütles Läänemets.

Saamata jäänud rahast tekkinud kahju seemnetootjatele ei osanud ta hinnata. “Reeglina planeeriti rapsirahast saadud rahadega oma laene tagasi maksta. Tänu võlgadele tekkisid talunikel makseraskused, kohustused kuhjusid, aga katet neile ei olnud,” rääkis Läänemets.

Läänemetsa juhitav ühistu koondab ligi 150 rapsikasvatajat, kes toodavad ligi neljandiku Weroli iga-aastasest toormevajadusest.

Roosenbergi sõnul on Werol võtnud lisalaenu võlgade tasumiseks. Firmale tekitatud kahju saab tema sõnul hinnata järgmisel aasta juulis, kui lõpeb majandusaasta.

Werol Tehased on 1997. aastal asutatud söödaproteiini ja toiduõli tehas Painkülas, mille tuntum toodang on rapsiõli ja rapsikook.

Varasematel aastatel on firma teeninud enam kui 100 miljonit krooni kahjumit. Weroli aktsiad kuuluvad peaaegu sajaprotsendiliselt põllumajandusministeeriumile.

Erki Aavik: süüdistused on arusaamatud

•• Lõuna-Aasia maavärinapiirkonnas puhkav Aavik ütles, et kuuleb tema vastu esitatud süüdistusi esimest korda.

•• “Ilmselt on tegemist arusaamatusega, minu lahkumisel ei olnud ettevõttel mingeid probleeme,” ütles ta, lisades, et ei taha kellegi teise saamatuse pärast oma telefoniarvet suureks ajada. “Minu lahkumise põhjus oli see, et ühel hetkel otsustasid omanikud ettevõtet mitte enam arendada,” lisas ta.

•• Aaviku kõrval Weroli juhatuses tegutsenud ja uueks juhatuse esimeheks tõusnud Helmo Hainsoo sõnul tekitasid ettevõttele raskusi Aaviku personaalsed otsused. “Minu ülesanne on ettevõte likviidsuskriisist välja tuua,” ütles ta, lisades et aasta lõpuks peaks hiigelvõlast järel olema kõigest 30 miljonit krooni.

•• Hainsoo sõnul varus Aavik suures koguses importseemet, et see hiljem kõrgema hinnaga turul realiseerida. “Seda oleks võinud teha väiksema kogusega,” märkis Hainsoo.

Weroli nõukogu: Aavik soovis osta Soome tehast

•• Werol Tehaste nõukogu esimehe Raul Roosenbergi sõnul esitas Aavik nõukogule firma laienemise plaani, mis kätkes endas tootmise laiendamist tehaste ostmise kaudu Eestis ja Soomes ning ettevõtte aktsiakapitali muutmist.

•• Nõukogu plaani heaks ei kiitnud, kuid Roosenbergi sõnul hakkas Aavik juba seda plaani täitma, hakates seemnega kauplema. Kõne all oli näiteks Miltola tehase ost Soomes ja Eesti riigi osaluse vähendamine ettevõttes läbi selle. Selline äriplaan vajanuks valitsuse heakskiitu, nõukogu ei saanudki seda heaks kiita.

•• Põllumajandusministeeriumi nõuniku Maido Pajo sõnul ei olnud Aaviku plaan piisavalt põhjendatud.