Wikimedia Eesti tahab autoriõiguse seadust muuta

 (3)
Wikimedia Eesti tahab autoriõiguse seadust muuta
Kas vabadus avalikus kohas pildistada ja fotosid jagada on ohtu sattumas?Foto: Ilmar Saabas

Sel esmaspäeval avalikustas Rootsi ülemkohus rahvusvahelist poleemikat tekitanud otsuse kohtuasjas Rootsi vikipedistide ühenduse Wikimedia Sverige (WMSE) ja visuaalkunstnike autorikaitseühingu Bildkonst Upphovsrätt i Sverige (BUS) vahel, keelates Rootsi avaliku kunsti vaba ja tasuta avaldamise vikipedistide loodud veebiandmebaasis Offentligkonst.se.

MTÜ Wikimedia Eesti näeb kohtulahendis ohtu vaba kultuuri traditsioonile kogu Euroopas ning kutsub Eesti loomeinimesi ja seadusandjaid üles diskussioonile Eesti õiguskeskkonna kujundamiseks viisil, mis kaitseks tasakaalu era- ja ühiskondlike huvide vahel, teatas MTÜ Wikimedia Eesti.

Erinevalt Eestist on Rootsis senise seadusetõlgenduse kohaselt kehtinud panoraamivabadus – vabadus pildistada alaliselt avalikus kohas asuvat kunsti ning neid pilte levitada igal otstarbel ilma igakordselt luba küsimata ja tasu maksmata. Eestis piirdub niisugune vabadus üksnes mitteärilise kasutusega. Rootsis on samal ajal avaliku kunsti kujutiste kasutamine vaba nii mitteäriliselt kui ka äriliselt, sealhulgas näiteks avalikult müüdavatel postkaartidel. Seepärast eeldati tänini, et see on vaba ka internetis.

13. juunil 2014 kaebas autorikaitseühing BUS kohtusse Wikimedia Sverige, mis oli Rootsi avaliku kunsti tutvustamiseks ja levitamiseks loonud tasuta andmebaasi Offentligkonst.se. Hageja nõudis WMSE-lt litsentsitasu kolme kunstniku teoste eest, mis olid andmebaasis avaldatud. Ringkonnakohtus nõustusid osapooled pöörduma ülemkohtusse, et saada seadusesätte tõlgendamises lõplikult selgust.

Seotud lood:

Ohtlik pretsedent

Rootsi ülemkohtu otsus keelab avaliku kunsti piltide vaba ja tasuta kasutamise veebiandmebaasides, millel on mingigi “äriline väärtus” – sõltumata sellest, kas andmebaas ise on äriline või mitte. Sisuliselt välistab see uuema avaliku kunsti kujutamise Vikipeedias ning seab küsimärgi alla populaarsed fotorakendused ja sotsiaalvõrgud. Konkreetsete rakenduste ja teenuste saatusest olulisemad on aga järeldused, mis tulenevad kohtu toodud põhjendustest.

Esiteks leiab Rootsi ülemkohus, et uute tehnoloogiate ja levikanalite reguleerimisel tuleb eelkõige tagada autorite huvide kaitse. Vaba kultuuri küsimustes seevastu on kogu maailmas olnud aluseks pigem tasakaaluprintsiip: kui loometeoste kaitstud ja vaba leviku vahele piiri tõmbamiseks on siiani rakendatud konkreetseid kriteeriume, tuleks neid rakendada ka uutes meediumites. Kui reeglid ei jää samaks, ei ole võimalik uusi teenuseid arendades kindel olla, mida tohib ja mis mitte.

Teiseks kinnitas kohus otsuse kommentaarides Rootsi varasemas kohtutraditsioonis antud hinnangut, et näiteks skulptuure kujutavate postkaartide maksustamine oleks liiga tülikas ja kulukas, kuid otsusest tulenevalt pidas nähtavasti mõistlikuks tasuta pildijagamise maksustamist veebiplatvormidel.

Kolmandaks tõlgendas Rootsi ülemkohus, nagu otsuse kommentaaridest näha võib, üpris originaalselt Euroopa Liidu infoühiskonna direktiivi. Ehkki direktiiv ütleb otsesõnu, et avalikkuse ligipääs loomingule peaks olema sarnane nii füüsiliselt kohapeal kui ka eemalt, tehnoloogiliste vahendite kaudu, nägi kohus selles hoopis üleskutset “tagada autoriõiguste range kaitse, eriti digikeskkonnas”. Euroopa Liidu direktiivide “kunstipärane” tõlgendamine on ohtlik pretsedent ning antud juhul takistab ka kultuuri ja loomemajanduse vaba liikumist liikmesriikide vahel.

Ettepanek riigikogule

Wikimedia Sverige arutab praegu juristidega edasisi võimalusi ning kavatseb tõsiseid kõnelusi valitud rahvaesindajatega seaduse muutmise asjus, et panoraamivabadus nii füüsilises kui ka virtuaalmaailmas saaks ühtviisi selgelt seadusse kirjutatud. Seniks tuleb neil aga andmebaas sulgeda ja maksta autorikaitsele litsentsitasu.

Ka Eesti praegune autoriõiguse seadus tekitab asjatut õigusriski, kuna ärilise kasutuse keeld hõlmab mitmeid tänapäeva ühiskonnas argiseid tegevusi nagu fotode laadimine ettevõtete loodud sotsiaalvõrkudesse ja MTÜ-de heategevusmüügid, samuti tuletatud teoste – fotode, filmide, maalide ja joonistuste – müügi loomeinimeste endi poolt.

Loe veel

Seepärast on Wikimedia Eesti valmistanud ette autoriõiguse seaduse muudatuse, mis tühistab alusetu piirangu panoraamivabadusele ja tagab nii autorite kui ka nende teoste igapäevaste kasutajate kaitse. Lähinädalail esitame ettepaneku ametlikult justiitsministeeriumile ja erakondadele, et viia see Riigikokku. Eestil on reaalne võimalus näidata head eeskuju teistele riikidele, sealhulgas Rootsile. Kasutagem siis seda!

Oluline on aga, et me kõik pööraksime rohkem tähelepanu sellele, kuidas õiguskeskkond mõjutab Eesti vaba kultuuri, ideede ja teoste vaba liikumist ja teisenemist. Seepärast kutsub Wikimedia Eesti üles avalikule diskussioonile vaba kultuuri ja loomevabaduse edendamise ja kaitse teemal.

EE konverents
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare