WTO nõunik Eesti alalises esinduses Genfis Kristina Uibopuu ütles BNS-ile, et Venemaa liitumisläbirääkimised kestsid 18 aastat ning kokku lepitud liitumisraporti põllumajanduspeatükk on WTO ajaloos pikim.

Venemaa riigiduuma ratifitseeris sel nädalal WTO-ga liitumise protokolli. Liitumise seadus jõustub 30 päeva pärast seda, kui selle on allkirjastanud president Vladimir Putin.

"Venemaa on siiani rakendanud suhteliselt kõrgeid tollitariife sisseveetavatele kaupadele, siis liitumisläbirääkimiste käigus oli WTO riikide surve tariife alandada suur," selgitas Uibopuu.

Loomaliha kokkulepitud tariifimäär, mis kehtib kvoodiga määratud impordikogusele, hakkab olema 15 protsenti ja linnulihal 25 protsenti.

Euroopa Liidust saab Venemaale viia 400 000 tonni sealiha aastas tariifimääraga null protsenti. "See on kindlasti Eesti lihatööstustele hea uudis, kuid täpsuse huvides olgu öeldud, et siin kauples Venemaa omale ajalimiidi," lisas Uibopuu. Sealiha nulltariif kehtib kuni 2019. aasta lõpuni ja pärast seda hakkab kehtima kõigile, sealhulgas Euroopa Liidule, ühtne määr, milleks on 25 protsenti.

Enamik tariifimäärade alandusi peavad hakkama kehtima Venemaa liitumise esimesest päevast, kuid kanaliha kvoodisisese tariifimäära langetamisel 80 protsendilt 25 protsendile kauples Venemaa omale kaheksa-aastase üleminekuaja.

Liitumislepingus on Venemaa võtnud kohustuse kaotada kõik eksporditoetused, mida praegu makstakse. Samuti on Venemaa lubanud Uibopuu sõnul kaubandust moonutavate kodumaiste põllumajandustoetuste lae viia üheksa miljardi USA dollari pealt 4,4 miljardile dollarile aastaks 2018. Kärbitavate toetuste hulgas on tootmisega seotud toetused põllumeestele ja turuhinnatoetused.

Kuna Eesti ja Venemaa põllumehed konkureerivad suuresti ühtedel turgudel, siis muutub konkurents võrdsemaks. "Eelised, mis siiani Vene põllumehel on olnud tänu riiklikule subsideerimisele, muutuvad väiksemaks," ütles Uibopuu.

WTO püüab tema sõnul võrdse konkurentsi tagamiseks jälgida, et kõigi tema riikide siseriiklikud põllumajandustoetused moonutaksid turgu minimaalselt. "Sellepärast on näiteks alati olnud terava luubi all Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika, mida on viimasel aastakümnel kõvasti reformitud," ütles Uibopuu. "Samas Venemaa põllumajanduspoliitikast puudus WTO-l siiani ülevaade."

Eesti on kaubavahetuses Venemaaga pidanud kokku puutuma ajutiste ja pikemaajaliste impordipiirangutega toidu- ja taimekaupadele. "Ka selles osas on paigas üsna täpsed reeglid, millisel juhul Venemaa võib kaubaveo peatada," ütles Uibopuu.

Kui eksisteerib oht inimese, taime või looma tervisele, on igal WTO riigil õigus rakendada sisseveopiiranguid, kuid need peavad olema proportsionaalsed ohu astmega. "Piiranguid seadev riik, antud juhul siis Venemaa, esitaks asjakohased teaduslikud põhjendused, mis õigustaks kasutusele võetud piiravaid meetmeid," ütles Uibopuu.

Venemaa peab WTO-ga liitumise hetkeks kaotama kõik riigispetsiifilised tolliprotseduurid. "Võrdselt tuleb kohelda kõiki importööre, olgu ta Eestist või Argentiinast," ütles Uibopuu. "Tollipeatükk Venemaa liitumislepingus on samuti detailideni täpsustatud, mis on Eesti jaoks kindlasti positiivne, arvestades meilt Venemaale mineva transiidi mahtu," märkis ta.

Uibopuu hinnangul peaks lahenema probleem seoses Venemaa riikliku tolliteenistuse administratiivmäärustega. WTO liikmed tõstsid läbirääkimistel esile seda, et eksportööre otseselt mõjutavate määruste kohta andis tolliteenistus puudulikku infot või ei andnud üldse infot. Nüüdseks on Venemaa WTO nõudel teinud veebilehe, kus peab sisalduma viimane info kehtivatest tolliprotseduuridest.

Samuti peavad kõik Venemaa käibemaksuga seonduvad otsused edaspidi vastama WTO lepingule. "Neist olulisim on ühtlustatud käibemaksumäär kodumaistele ja imporditud toodetele," ütles Uibopuu.

Liitumislepingus on väga täpselt kokku lepitud sanitaarkontrolli ja -nõuete reeglid. See sisaldab ühelt poolt nõudeid, mida Venemaa esitab sisseveetavatele elusloomadele, toidukaupadele ja taimsetele kaupadele ja teiselt poolt konkreetseid reegleid Venemaale, mida ta WTO liikmena tohib teha ning mida mitte, selgitas Uibopuu.

"Kõikvõimalik info tehniliste või toiduohutust puudutavate standardite kohta peab nüüdsest olema saadaval internetis, kõigile kättesaadavalt-arusaadavalt, mitmed regulatsioonid peavad olema lisaks vene keelele saadaval ka ingliskeelsena," ütles Uibopuu. Kuna suur osa toiduohutust puudutavast lepingust (SPS) on seotud rahvusvahelisi standardeid loovate organisatsioonide kehtestatud reeglitega, peab Uibopuu sõnul Venemaa edaspidi respekteerima nende organisatsioonide (CODEX, OIE, IPPC) standardeid.

WTO-l on vaidluste lahendamise mehhanism DSB ( dispute settlement body), mida kutsutakse ka WTO kohtuks. "Selle organi tehtud otsused on riikidele täitmiseks ning kui on selge, et mõni WTO riik pikemat aega rikub selles organisatsioonis kehtivaid reegleid, on kannataval riigil õigus võtta vastavaid samme DSB-s," selgitas Uibopuu.

"Tegemist on protsessiga, mis võib kesta mitu head aastat enne otsuse tegemist," märkis Uibopuu. "See omakorda tähendab, et ükski ettevõtja ei saa jääda lootma vaid DSB otsusele, pigem on see pretsedendiõigus tulevikus sarnaste olukordade vältimiseks."

Eesti peab Euroopa Liidu liikmesriigina ametlikku vaidlust teiste WTO riikidega pidama Euroopa Komisjoni kaudu, kes riike WTOs vaidluses esindab. "Euroopa Komisjon saab oma tõendid ja allikad aga loomulikult kaebava riigi käest, seega kommunikatsioon suunal ettevõtja – administratsioon – Euroopa Komisjon on siin ülimalt oluline," ütles Uibopuu.