Maa-ameti peadirektor Kalev Kangur pidas maaerastaja nördimust põhjendatuks. Kuigi erastamislepingu sõlmimine pole salajane, on see tsiviilõiguslik tehing, mille avalikustamist sätestatud korra vastaselt ei peeta viisakaks, seletas Kangur. Tema hinnangul kulub erastamislepingu sõlmimisest ametliku teateni umbes kuu aega.
Võrumaa maaerastajale adresseeritud kirjale alla kirjutanud ASi Sylvester projektijuht Ants Erik ütles, et info tulevaste maaomanike kohta jõuab temani Sylvesteri üle Eesti asuvate tütarfirmade kaudu. Eriku andmeil saadab ta kuus laiali umbes poolsada kirja. “Kirjadele reageerib alla ühe protsendi adressaatidest,” kurtis Erik. Sylvester on Eestis üks suuremaid metsade ülesostjaid.
ASi Võru Sylvester juhataja Ingrid Prantsi sõnul on see ärisaladus, kuidas info Võrumaa potentsiaalsete metsaomanike kohta Tallinna jõuab. Küsimusele, kas tema saab infot otse maavalitsuse maaosakonnast, vastas Prants, et ta ei kommenteeri seda.
Võru maavalitsuse maaosakonna juhataja Aire Allas kinnitas, et nende osakonnast info ei leki. Allas meenutas aastatagust juhtumit, kui ta saatis metsade hindamisega tegelevale ASile Eesti Metsakorralduskeskus järjekordse paki dokumente. “Üks tulevane metsaomanik sai Sylvesterilt pakkumise enne, kui meie saime hindamisandmed kätte,” ütles Allas.
Eesti Metsakorralduskeskuse juhatuse esimehe Ülo Viilupi sõnul on teoreetiline võimalus, et metsa hindamisakti koopia nende majast lekib. “Erastamislepingu sõlmimisest ei tea meie aga küll midagi,” rõhutas Viilup. “Hindamisakti, mille tellib maakonna maaosakond või kohalik omavalitsus, koostame mitu kuud varem.” Viilup ei näe mingit seost sellel, et Sylvesteri nõukogu esimees Mati Polli töötas enne metsaärisse minekut aastaid metsakorralduskeskuse juhatajana.
Pärnu firma OÜ Metsagrupp juhataja Urmas Rahneli sõnul on nemad samuti aeg-ajalt metsa ostusoovi kirju laiali saatnud. “On mitmeid registreid, kust vajalik info läbi jookseb,” rääkis Rahnel ja lisas, et ükski neist pole salajaseks kuulutatud. Teave, et kodanik kavatseb metsamaad erastada, võib lekkida kohalikust omavalitsusest, maavalitsusest, metsa hindajalt, maamõõtjalt, naabrilt vm.
Erametsakeskuse juristi Jaanus Aunini sõnul on tegemisel tüüpprojekt, mis sätestaks kasvava metsa müügi üldtingimused. “Eesmärk on, et metsaäri mitte tundev metsaomanik tüssata ei saaks,” põhjendas Aunin ja lisas, et paraku on metsatööstuse liidu kui metsa ülesostjate esindaja huvi tüüpprojekti koostamisse olnud leige.
Erametsaliidu juht: metsaomanikele saadetakse tuhandeid ostupakkumusi
Eesti Erametsaliidu tegevdirektor Toomas Lemmingu sõnul saadetakse metsaomanikele tuhandeid ostupakkumusi tegevaid kirju.
“Mulle endale on kaks pakkumist koju saadetud nädal pärast seda, kui metsa sain kinnistusse kanda,” rääkis Lemming. Ta jätkas, et kummaline oli seejuures see, et kinnistus on vaid tema nimi ja valla asukoht, kus mets asub. Kiri metsahooldusteenuse pakkumisega saadeti talle aga 100 kilomeetrit eemale, Lasnamäele kodusele aadressile. Kust said kirja autorid, praeguseks pankrotistunud metsaärimees Mart Erik ja AS Sylvester, tema aadressi, jäigi Lemmingule mõistatuseks.
Erametsaliidu tegevdirektor Toomas Lemming on metsandusliku kõrgharidusega, seepärast ta majandab metsa ise. Samas on metsamajandamise teenus vajalik nendele omanikele, kel puudub vastav haridus, aeg ja tahe, rääkis Lemming. Lemmingu sõnul on rida erametsaliidu jaoks aktsepteeritavaid firmasid, kelle teenust tasub vastu võtta. Erametsaliit on välja töötanud tüüplepingu, mille järgi omanike huve kahjustamata saaks metsa majandada. Paljud metsahoolduslepingud on vormistatud tema sõnul nii kavalalt, et omanik kaotab igal juhul, lisas Lemming.
