EE: Kremli kellade kaja Tallinnas
Eesti mõjukamate äritegelaste hulka kuuluva Lumani närvilisus on mõistetav. Kremlingate'iks ristitud rahvusvaheline skandaal, mis raugastunud Boriss Jeltsini lõpuks presidenditoolist loobuma sundis, on supp, millesse laitmatu reputatsiooniga eesti suurettevõtja sattuda ei soovi.
Eestlased Mercata palgal
Idapiiri taga käärib Kremli palee ehitusafäär tänaseni. Kaks nädalat tagasi analüüsisid sõltumatu telekanali NTV uurivad zhurnalistid, kuhu tegelikult jooksid tulusate remondilepingute eest Jeltsini perekonnale suurte pististe maksmises süüdistatud SHveitsi ehitusfirmade Mabetex Project Engineering ja Mercata Trading äriniidid.
President Jeltsin allkirjastas ukaasi ajaloolise suurvürstide ja tsaari valitsejate residentsi remontimiseks 1994. aastal. Raha uuenduskuuriks pidi tulema nafta müügist läände. Remondi korraldamise eest hoolitses Jeltsini lähiringi kuuluv Kremli asjadevalitseja Pavel Borodin - mees, kelle hallata oli kogu valitsusaparaadi vara alates erilennukitest ja lõpetades Jeltsini suvilaga Karjalas.
Borodin lõi käed kahe ehitusfirmaga, Mabetexi ja Mercataga, mis said lõviosa tulusatest remondilepingutest. Eri valitsushoonete remondi eest maksti neile 335 miljonit dollarit ehk umbkaudu viis miljardit krooni. Peale Kremli palee osales Mabetex putshis tankirünnakus kannatanud endise parlamendi ja praeguse valitsushoone ehk Valge Maja remondis.
Selgub, et käokellade ja shokolaadi kodumaal registreeritud Mercata Trading oligi Eesti Ehituse tööandja, keda kaks aastat tagasi vallandamisähvardusel varjati. Ehkki ehitusfirma tegevjuht Egon Mats soovitab veel tänagi kommentaare Moskvast küsida, ei eita ta enam, et Eesti Ehitus tõepoolest Kremli paleed remontis.
Töömeeste minevikku uuriti
Eesti Ehitus omakorda palkas tööd tegema Pärnu ehitusfirma Color ja asjatundlike ennistajate poolest tuntud Inrestauraatori Tallinnast. "Kreml on vingemgi ehitusobjekt kui ameeriklaste Valge Maja!" kinnitab Colori tegevjuht Vladimir SHubarin. "Käisin seal kõik kohad läbi, viibisin isegi Jeltsini töökabinetis."
Eestlased, keda oli objektil sõltuvalt tööde mahust korraga 40-50 ringis, tegid põhiliselt siseviimistlust - kuldasid ornamente ja panid parketti. "Terve Georgi saal, Avant-saal, üleni pähklipuust Pähklisaal ning C-korpuse viienda korruse viimistlus on meie tehtud," loetleb Shubarin, kes on Venemaal äri ajanud alates Eesti rahareformist, sh ehitanud hiigelfirmade Gazprom ja Lukoil peakorterid.
Tavalisest ehitusobjektist eristus Kreml tema sõnul tõhusa kontrolliga. Kõigi töömeeste taustu kontrolliti põhjalikult. Ligi 25 hektaril laiuva Kremli territooriumil kontrollisid ehitajate lube kolm turvaliini - miilitsad, sõjaväelased ning erariides turvatöötajad. Muuhulgas oli rangelt keelatud objektil fotografeerimine. Eeskirjade rikkuja kupatati pikema jututa koju. Täpsemalt Pärnu ehitusfirma juht intsidendist rääkima ei nõustu.
10-20miljoniline leping
Eesti Ehitus oli üks paljudest alltöövõtjatest Moskva Kremlis. Seni oli Eesti Ehituse põhiäri idablokist ära toodud Vene sõjaväelastele külade rajamine, mida rahastati lääne abisüstidega. Kuidas eestlased Kremli-kontrahi said, pole täpselt selge. "Meile oli see tavaline objekt," nendib EE tegevjuht Egon Mats. Väidetavalt sõlmiti alltöövõtuleping pärast seda, kui Mercata ehitustöödega ajakavast maha jäi ning asju ei aetud sugugi peadirektorite tasemel - kokkuleppele andis allkirja Eesti Ehituse esindaja Moskvas.
Toomas Lumani selgitused on tänaseni napid. EE Grupi juhatuse esimehe sõnul maksti eestlastele Kremli-otsa eest 10-20 miljoni krooni vahel. See moodustab umbes viis protsenti Eesti Ehituse kahe aasta tagusest käibest. Võrdluseks - ühe sõduriküla ehitamise alltöövõtu eest, millega firma Venamaal põhiliselt tegeles, teenis Eesti Ehitus 30-40 miljonit krooni.
Venemaa ajakirjandusest on läbi lipsanud, et Kremli palees töötasid ehitajad iz Pribaltiki. Rohkem pole eestlaste rolli loos lahatud. Eesti Ehitusega pole ühendust võtnud ei Vene ega Shveitsi uurimisorganid ega ajakirjandus. Küll aga on USA Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI) uurinud Eesti pankade osalust teises Kremliga seotud skandaalis - Bank of New Yorki rahapesuafääris.
Remondilepe krediitkaartide eest
EE Grupi aastaaruannetes on üles loetud kõik olulisemad ehitusobjektid lao- ja kontorihoonetest kuni piiripunktideni. Mida pole, on Kreml. See, et eestlased end Kremli remontijatena ei reklaami, on mõistetav.
Aasta tagasi septembris said SHveitsi uurijad tõendeid, et Kremli ehituskonkursi võitnud ehitusfirma Mabetex tasus salaja Boriss Jeltsini ning tema tütarde Tatjana Djatshenko ning Jelena Okulova sadade tuhandete dollariteni ulatunud krediitkaardiarved. Juurdlust alustati just Itaalia-SHveitsi piiril Luganos asuvast Mabetexist, mida süüdistatakse kümnete miljonite dollarite suuruse altkäemaksu maksmises, kuid aasta algul laienes see ka Mercatale.
Kõige tõsisemad süüdistused on esitatud Jeltsini administratsiooni juhi, Kremli endise asjadevalitseja Pavel Borodini aadressil, kelle kohta väljastati koguni rahvusvaheline arreteerimisorder. SHveitsi prokuratuuri andmeil on Borodin, tema perekond ja mitmed Vene valitsusametnikud saanud omavahel seotud firmadelt Mabetex ja Mercata vähemalt 25 miljonit dollarit altkäemaksu, mis kanti Luganos asuva Banca del Gottardo arvetele. Sama panga garantiiga väljastati krediitkaardid Boriss Jeltsinile ja tema tütardele.
Vene ajakirjanduse andmetel oli Mercata president Viktor Stolpovski, kes varem töötas Mabetexi Moskva esinduse juhatajana. Asjadevalitseja Borodinil on Eesti Ehituse tööandja Mercataga perekondlikud sidemed. Nimelt on üks Mercata asutajaid ja asepresident Borodini väimees Oleg Siletski. SHveitslaste meelepahaks liigub korruptsioonijuhtumi uurimine aegluubis. Hiljaaegu vahetati Venemaal välja juba kolmas juhtumi uurija.
Mihkel Kärmas
