•• Millised kavatsused on teil Pere kontserniga?

Eesti on nii väike, et pead olema kahe esimese hulgas. Mul on varsti Eesti suurim Eesti kapitalil põhinev toiduainetööstus, samuti turvaettevõte. Vahepeal oli Pärnuga suurim erasadam. Teised lihtsalt müüvad ära, mis teeb kurvaks.

Meie inimesed on 15 aastaga teinud hiiglasliku töö ja väsinud. Kui need inimesed oma ettevõtted maha müüvad, siis käivad paar aastat õndsa näoga ringi ja hakkavad ettevõtlusse tagasi tulema. Minnakse palju Eestist väljapoole.

Praegu liiguvad ikka päris suured summad Gruusiasse, Ukrainasse, Rumeeniasse. Inimesed on valmis seal uusi riske võtma.

•• Äkki kogetakse seal lihtsalt üleolekutunnet, kui tegutsetakse meie viieteistkümne aasta taguste oludega sarnases keskkonnas?

Kas surmahirm, sugutung või üleolekutunne – see pole tähtis. Kuid inimesed võtavad uusi riske ja tegutsevad.

•• Kas Eesti ainuke pääsetee Euroopa viie rikkama riigi sekka on kümneprotsendine majanduskasv ning väiksem arv tähendab automaatselt kriisi?

Rääkida kümneprotsendise majanduskasvu puhul majanduse ülekuumenemisest on minu arvates absurdne. Peame endale selgeks tegema, kas õnn ikka peitub tarbimismahtude kasvamises. Eestist lahkuvad lennukid on Kanaari saartele puhkusereisidele sõitjatest pungil. Päike on ju lõppude lõpuks sama nii Kanaaridel kui ka sellistes kuurortides, mis maksavad kordi rohkem. Ma pole kindel, et kallim ja luksuslikum hotellituba teeb inimese õnnelikumaks.

Või näiteks auto, mis maksab 350 000 krooni, erineb kaks korda kallimast vaid mingite vidinate poolest, kuid on täpselt sama hea. Võib-olla meile juba piisab praegusest tarbimisvõimest, et olla õnnelik. Kuid praegu on valitsus öelnud, et peame siiski veelgi rohkem rabama, et võiksime olla Euroopa rikkamate riikide seas.

•• Ometi võtame rikastelt riikidelt mõõtu ja sageli kadestame neid?

Iga aasta juulikuus käin Sˇveitsis Luzernis sõudmisregatil. Väga ilus ja rikas maa, kuid vingus näod vaatavad vastu. Suhteliselt vaesel Taimaal on palju rõõmsamad inimesed.

Kui me aga usume, et õnn tuleb jõukuse kaudu, siis peaksime tegema selleks mingi äriplaani, nagu näiteks ettevõte teeb oma eesmärkide saavutamiseks.

Kuid rikkust saavutatakse vaid majanduskasvu kaudu.

Samas tahame 20 aasta pärast olla mitte seal, kus on soomlased praegu, vaid seal, kus nad on 20 aasta pärast. Selleks me lihtsalt peame olema arengutempolt Soomest kiiremad.

•• Mis karid meid lähiajal ees ootavad?

Meie suurim häda on tegelikkusega kokkusobimatu retoorika. Kui aasta tagasi räägiti täpselt samasuguste majandusnäitajatega, et kõik on super, siis nüüd halatakse ja nutetakse, et kõik on tuksis.

Maailmamajanduse üldine tõus jätkub ja pole näha ühtegi märki, mis seda kõigutaks. Kasv toimub Aasia riikide arvelt, langus on vaid ühes väikeses sektoris Ameerika kinnisvaraturul. Kriis puudutab 0,3 protsenti Ameerika eluasemeturu mahust, puudutades vaid üksikuid pankasid. Praegu on tagasi tõmbunud vaid rahvusvahelise raha pakkumine. Loodame, et see tuleb tagasi.

•• Mis seda optimismi ergutab?

Tehnoloogia areng. Kas või mobiilside: praegu saan arvuti ja mobiiltelefoniga minutitega seda, milleks varem kulus terve päev.

•• Kas edu saavutamiseks peaksime olema pigem märkamatud ja vagurad töötegijad või püüdma nii rahvusvahelises äris kui ka poliitikas silma paista? Kas meie oma väiksusega suudame silma paista?

Muidugi suudame, sest ka suhteliselt väike Soome suudab seda. Nokiast rääkimine ajab juba lausa öökima, kuid selle ettevõtte edust ei saa mööda vaadata.

Isegi toiduainetööstuses on rahvusvaheline edu võimalik. Mis põllumajandusest me räägime mägede vahel asuvas Sˇveitsis, kus sirget põldu pole ollagi? Ometi on nende toiduained kuulsad.

Ka Taani on väike riiki kuid pärast nn pildiskandaali vähenes nende toiduainete eksport islamimaadesse ligi miljardi dollari võrra. Kusagilt pidi see miljard enne ka tulema.

Mina ei välista, et Pere kontsern hakkab tegema mõnda liha- või kondiitritoodet nii kvaliteetselt, et suudame seda maailma viia.

•• Pere kontsern tahab siis olla nn premium-toodete valmistaja, kes sardelle ja viinereid tootma ei hakka?

Odavale massitootele me ei panusta, sest uuringute põhjal on kasvanud kvaliteetse toiduaine tarbimine. Kui inimesel on raha, siis ei söö ta kondimassist valmistatud vorsti, vaid kvaliteetset liha.

Samuti hakkavad inimesed eelistama kodumaist toitu. Ma vaatan enda peal, et ei usalda poes näiteks Saksa või teiste maade vorste.

Omal ajal oli meil suur arutelu, kas tasub toiduainetööstuses euronõuetesse nii meeletult palju investeerida. Lätlased vingerdasid tollel korral näiteks sellest mööda. Kuid meie oleme need kulutused teinud ja tootmise väga hea tasemega püsti pannud. Seega on meil suur eelis.

•• Millise koosmõju annab õli, liha ja leiva tootmine ühes kontsernis?

Logistiline edu on märgatav, sest saame kettidele oma tooteid koos müüa. Needsamad ketid asuvad nii Soomes kui ka Lätis ja Leedus ning ketil on lihtsam osta, kui tootja tagab mingi toote kõigile keti kauplustele.

•• Kas lätlased ja rootslased tahavad osta Eesti lihatooteid?

Põhiline müük peaks olema koduturul, kuid ma usun, et paarisaja kilomeetri raadiuses on võimalik lihatooteid müüa. Usun feng shui teooriat, et inimene peab sööma toitu, mis kasvab tema lähiümbruses. Mina sirutan poes juba alateadlikult käe Eesti toote järele.

Jõgeva inimesed saavad Pere kontsernilt osta oma kodukandis kasvatatud rapsist sealsamas toodetud õli, tartlastele müüme Tartumaal kasvatatud rukkist küpsetatud leiba.

Koduturu efekt on kvaliteedi kõrval oluline. Kui me müüme kettides, siis ostab keegi välismaal meie toodet mingi uue maitse proovimiseks ja võib-olla hakkab see talle meeldima.

•• Kuidas suudate Ruokatalo ja Fazeri kõrval siin Eestis läbi lüüa?

Me oleme vaadanud, et kui teeme uusi ja kvaliteetseid tooteid, siis annab tootearendus hea tulemuse. Inimene maitseb ja saab aru. Saiaga on asjad lihtsad, sest nende säilitusainetega saad saia, mis maitseb nagu svamm, kuid kõvaks ei lähe. Kuid inimene tahab süüa naturaalset asja.

•• Kas kavatsete ka mõne piimatööstuse ära osta?

Muidugi ei välista ma tulevikus ka piimatööstust. Kuid me ei saa hakata lihtsalt laienema. Praegu on meie eesmärk tagada viiesajale tootele kõrge ja tuntud kvaliteet. Oleme kanda kinnitanud Tartus ja Pärnus, kuid peame nüüd tugevamalt ka Tallinna tulema.

•• Kas sadamaäri jääb nüüd toiduainetööstuse varju?

Pärnu sadamatööstus hakkab nüüd valmis saama ega nõua enam suuri pingutusi, sest oodatav kaubamaht on käes. Pärnust läheb välja ligi 70 protsenti Eesti turbaekspordist ja pool puidust.

Peipsil laevatamine on olnud rohkem selline romantikaprojekt, et Tartu mees seal toimetab. Eelmisel suvel võttis Vene valitsus vastu otsuse Pihkvasse rahvusvahelise sadama rajamiseks, kuid praegu pole sellest mõtet minna nendega rääkimagi.

•• Mis on saanud kurikuulsast Amigo ööklubi peksmisskandaalist? Kas teile kuuluva Skorpioni turvamees tümitas seal külalisi?

Vastupidi. Skorpioni turvamees kutsus politsei ja klaaris selle asja ära. Oleme meie töötaja käitumist igati kontrollinud ning see vastas mitte üksnes Skorpioni sise-eeskirjadele, vaid ka turvaseadusele.

•• Turvaäri on ikka konfliktne ja riskiderohke äri?

Loomulikult on turvaärisse konflikt sisse kodeeritud. Kui sul on mitusada meetrit pikk tootmishoone, siis omad riskid on ka sellega. Keegi võib ju masinate vahele jääda.

Kuid turvatöötajad tegutsevad sageli keskkonnas, kus annavad tooni napsitanud inimesed. Alkohol aga mõjub inimestele erinevalt. Ka selles Amigo loos polnud tõenäoliselt nii, et asi sai alguse vaid sõnavahetusest. Eks seal püüti turvamehele füüsilise jõuga näidata, kes on siin suur tegija, aga kes on väike vorst. Samasugust asja taluvad sageli ka politseinikud, sest osa inimesi muutub napsutanult agressiivseks.

Skorpion areneb üsna jõudsalt. Järgmisel aastal on käivet kindlasti üle 100 miljoni krooni.

•• Kuidas on teile kuuluvad eri ärivaldkonnad omavahel seotud?

Sadamaäri ja metsatööstus on omavahel loogiliselt seotud, sest puit läheb sadama kaudu välja. Toiduainetööstus on muidugi eraldi.

Enesestmõistetavalt valvab Skorpion meie objekte. Muidugi teeme konkursse, kuid sama hinna pakkumise korral võtame oma. Kuid on olnud ka objekte, kus konkurendid on pakkunud vähe. Minul kui ettevõtjal ei saa olla midagi selle vastu, kui mulle pakutakse teenust alla omahinna. Ega ma raha peale vihane pole.

Ettevõtted

Rein Kilgiga

seotud ettevõtted

•• 2005. aastal loodud AS Pere  kontsern ühendab toidutööstusettevõtteid Werol Tehased AS, Pere Leib Tootmine AS, Lihameister AS ja toitlustusettevõtteid Püssirohukelder OÜ, Vana Kohvik OÜ, Pärnu Kuursaal OÜ ning Zum-Zum Kohviku AS.

•• Samal ajal osaleb Kilk Tartu ja Pärnu sadamas ning on turvafirma Skorpion ja puidutööstuse Sakala Saeveski omanik.

Eesti toidust

Usun feng shuid, et peab sööma toitu, mis kasvab lähiümbruses.

Mina sirutan poes juba praegu alateadlikult käe Eesti toote järele.