Venemaa hoiatas Eesti pankasid rahapesu eest
Eesti ja teiste Balti riikide panku kasutatakse halli impordi rahastamiseks ja rahapesuks, teatas Venemaa keskpanga juht Sergei Ignatjev.
“Hansapank sai 13. märtsil Venemaa keskpangalt headest pangandustavadest kinnipidamise soovituse, kuid selliseid soovitusi annavad ka teiste riikide keskpangad,” ütles panga kommunikatsioonijuht Kristi Künnapas. “Hansapank soovitab oma klientidel kahtlastest tehingutest hoiduda.”
“Venemaa on pangandustehinguid karmistanud ja meie omalt poolt selgitame neid tingimusi oma klientidele, et tagada kõikide tehingute seaduslikkus ja läbipaistvus,” ütles SEB kommunikatsioonijuht Silver Vohu.
Suurbritannias, Küprosel, Uus-Meremaal või maksuvabades tsoonides registreeritud ettevõtted saavad venelastelt Lätis, Küprosel, Leedus ja Eestis loodud arveldusarvetele suuri rahasummasid.
“On hulgaliselt fakte, kui Venemaa organisatsioon sooritab mitme kuu jooksul mitteresidentidele üksnes avansilisi makseid ja pärast seda arveldusarved suletakse,” selgitas Ignatjev äriportaalile fontanka.ru. “Seejuures ei esitata koopiaid tollideklaratsioonidest, mis kinnitaksid kauba sissevedu just nende maksete alusel.”
Üleskutse seaduskuulekusele
Vene pangajuhile näib kahtlane juba asjaolu, et välismaa ettevõte avab arveldusarve kolmandas riigis.
Venemaa keskpank ei ole Eestiga seotud pankade vastu mingeid aktsioone ette võtnud ja keskpanga sõnum kujutab endast ennekõike üleskutset käituda seaduslikult, ütles anonüümsust sooviv Peterburi pangandusallikas.
Samal ajal on pangad omakorda ligi kaks korda vähendanud maksuvabades piirkondades registreeritud ettevõtete teenindamist.
Keskpanga kirjeldatud finantsskeemid on seotud tollikorruptsiooniga. “Kui venelased saavutaksid, et kõik tollitoimingud oleksid n-ö valged, siis kaoksid need rahapesuskeemid,” lausus ta.
Nii tolli töö kui ka turu korrastamise tulemusel on hallide kaubatehingute hulk Venemaal allika sõnul viimase nelja aasta jooksul vähenenud viiendikuni, varem tehti seaduslikult vaid kümnendik kõigist väliskaubandustehingutest.
Eesti finantsinspektsioon distantseeris end rahandusasutuste järelevalvest põhjendusega, et Eestil ei olegi enam oma panku peale BIG-i. “Vaevalt see väikepank meil märkimisväärseid välistehinguid teeb,” selgitas kommunikatsioonijuht Malle Aleksius. “Venemaa keskpank on loomulikult finantsinspektsiooni poole sellistel teemadel pöördunud, kuid seaduse järgi me ei avalda, kas tänavu või üle-eelmisel aastal.”
Viimati süüdistasid Venemaa võimukandjad Balti riikide panku rahapesus 1997. aastal. Peterburi maksupolitsei heitis Eesti, Läti ja Leedu pankadele ette ebaseaduslikke valuutatehinguid. Kohus kinnitas tookord pankade tegevuse seaduslikkust. Peterburi maksupolitseid juhtis tollal presidendi praegune täievoliline esindaja Venemaa föderaalses keskringkonnas.
Millele Venemaa kahtlused tuginevad?
•• Minimaalse omakapitaliga ettevõte alustab ülekandeid juba kolm kuud pärast asutamist.
•• Ülekandeid tehakse peaaegu iga päev.
•• Ettevõte saab ülekannetega raha märkimisväärselt hulgalt Venemaa firmadelt ja kannab selle ühe või mõne päeva jooksul välismaale üle.
•• Ettevõtte lepingud sisaldavad pikaajalisi kaupade kohaletoimetamise tähtaegu või muid ebatavalisi tingimusi.
Allikas: Kommersant
