Jaan Õmblus: ettevaatust, tõusulaine tuleb!
Laine on aga väga lühiajaline ja seda on oluline kasutada õigel viisil ja ülima efektiivsusega. Kui seda suudetakse, siis võib sellest tulla oluline tõuge Eesti majanduse arenguks. Kui selle võimaluse kasutamata jätame, siis näeme oma majanduses järgmist langusfaasi ja probleemide süvenemist.
Paljud maailma suurriigid on oma majanduse elavdamisesse kunstlikult suurel hulgal raha süstinud. See raha on paratamatult oma mõju avaldanud ja nii mõnegi suurriigi majanduse juba kasvama pannud. Läbi riikide valitsuste sekkumiste on tehtud suur samm sotsialismi poole eesmärgiga vältida turumajandust puhastavat pankrotilainet ja teatud osa elanikkonna vaesumist. Sotsialistliku majandusmudeli juurutamisel on aga oma hind.
Tulemas hüperinflatsioon ja kollaps
Suur raha turul tekitab paratamatult inflatsiooni. Paljudes riikides, sealhulgas Ameerika Ühendriikides, on otsene oht hüperinflatsiooniks. Juba ammu kardetakse dollari olulist nõrgenemist ja teiste riikide kaasatulemist konkureerivate devalveerimistega. Teised riigid peavad dollari odavnemisega sammu pidama juba kas või ainuüksi seetõttu, et USA on väga atraktiivne ja oluline turg. Liiga madalalt hinnatud dollar aga ei võimaldaks sinna enam toodangut müüa. Seega USA sotsialismistumisega kaasnev dollari kukkumine toob kaasa ka teiste oluliste valuutade nõrgenemise ning üldise kollapsilaadse seisu maailmamajanduses.
Tulenevalt ülaltoodud loogikast ongi väga paljud arvestatavad analüütikud maailma eri riikides seisukohal, et peale praegust maailmamajanduse pisukest taastumist tuleb uus langus. Arvatakse, et valitsuste stimulatsioonipaketid annavad vaid ajutise efekti, mis aga järgmistel perioodidel uueks ja hullemaks probleemiks muutub. Tegemist on nagu rohtude mõjul ajutiselt liikvele aetud voodihaige fenomeniga. Rohud aitavad inimesel ennast kokku võtta ja vajalikud sammud teha, kuid hiljem on inimene arstimi mõju lakates topeltnõrk ja kurnatud, kui mitte päris surnud.
Enne uut ja suuremat kukkumist tabab aga maailma tõenäoliselt aasta-paari pikkune leevenduslaine, kus raha on piisavalt, turud tõusevad, tarbimine elavneb ja kõigil läheb kergemaks. Kosuva majandusega Eesti eksportpartnerid hakkavad taas tellima, välisinvestorid ehk taas investeerima ja jagatakse rohkem laenuraha. USA-st ja teistest suurriikidest alguse saanud kunstliku rahalise likviidsuse laine jõuab varem või hiljem otsesemal või kaudsemal moel ka Eestisse.
Hea uudis – Eesti saab olukorda ära kasutada
Eesti strateegilise arengu mõistes oleks oluline see ajutine leevendusperiood ja sellega kaasnev rahvusvahelise raha pakkumine enda kasuks pöörata. Tekkivat likviidsust ei tohi maha laristada viisil, nagu kulutati suurel määral ära enamik 260 miljardist Eestisse sisse laenatud rahast. Raha peab minema millegi taolise tegemiseks, mis annaks meile jätkusuutliku konkurentsieelise ka uue võimaliku kriisi tingimustes. Hea kui kriisi uut faasi ei tule, kuid igaks juhuks valmis tuleks olla ja pigem lähtuda enda ettevalmistamisel negatiivsest stsenaariumist.
Eesti majandus peab olema nagu lainesurfaja, kes tõusulainet ära kasutades hoo üles võtab ja siis mõnda aega edasi sõidab. Maailmamajanduses on täna torm ning homme ei ole koitmas rahulik, päikesepaisteline ja ilma laineteta päev. Me peame õppima elama ja sõitma tormis, mitte abitult head ilma oodates ära uppuma. Täna näidakse Eestis aga arvavat, et oli üks väike vihmasabin ja nüüd kohe läheb jälle läbinisti päikesepaisteline elu edasi. Nii see päris ikka ei ole.
Milline peab olema lahendus?
Lahendus, mida maailmamajanduse ajutise taastumise tulemusena kasutama peaksime, ei saa olla välismaiste traditsiooniliste tootmisharude teenindamine alltöövõtu vormis, nagu seni oleme teinud. Sellised tootmisharud lähevad uue kriisiga madalseisu ja meie ajutiselt taastunud ekspordimahud kaovad jälle.
Eesti vajab unikaalset lõpptoodangut, mida tahetakse paljudes riikides ja eelkõige tärkavates Aasia maades. Kas see on mingi kõrgtehnoloogiline nišitoode või hoopis Aasia varustamine teatud toiduainetega, sõltub kohalike ettevõtete fantaasiast ja suutlikkusest projekte ellu viia.
Senimaani on Eestis unistatud sellest, et kui tuleks siia jälle välisinvesteeringuid, küll siis kõik läheks ülesmäge. Täna peaksime pigem mõtlema sellele, et kuidas seda välismaist raha saaks paigutada nii, et edu ei kestaks vaid paar aastat. Kas meil on selleks ideid ja inimesi. Kui ei ole, tuleb need leida. Täna on tekkinud maailmas rahalist likviidsust ja see laine on peagi ka siin. Seda kinnitab kas või novembri alguses rekordmadalale langenud kuue kuu euribor. Kui me seda ära ei kasuta, oleme ise süüdi.
