Statistika jõuab kodanikeni alati ajalise nihkega, kuid varasemate uuringute järgi oletades, muudele majandusnäitajatele toetudes ning ärikeskkonnas toimuvaid muutusi silmas pidades võib oletada, et loodud ettevõtete arv aastal 2016 ei jäänud suurt kaugele 2015. aasta arvust – siis tuli aastaga juurde u 3600 ettevõtet (äriühingud ja FIE-d kokku), toob välja Statistikaameti viimane aastaraamat (selguse huvides olgu kohe öeldud, et ehkki Aastaraamat on 2016. aasta oma, võetakse selles Eesti elu kokku viimaste saadaolevate andmete põhjal, milleks on 2015. ehk üle-eelmine aasta – toim.)

Üldse tegutses 2015. aastal Eestis 117 000 ettevõtet, neist äriühinguid oli ligi 91 000. Äriloomine oli üle-eelmisel aastal selgelt tõusuteel – kui 2014. aastal kasvas nende arv varasema aastaga võrreldes ligi 1500 võrra, siis 2015. aastal juba üle 4000 võrra.

Kokku 151 000 majandusüksust

Kõiki majandusüksusi – äriühinguid, FIE-sid, MTÜ-sid, riigi- ja omavalitsusi – oli 2015. aastal kokku veidi üle 151 000. Võrreldes 2014. aastaga tuli neid juurde 5000.

Neist 151 000-st oli:

  • tegutsevaid äriühinguid 60%,
  • FIE-sid 17%,
  • MTÜ-sid 20%,
  • riigi- ja omavalitsusasutusi oli veidi alla 2%.

Aktsiaseltside ja täisühingute arvu vähenemine jätkus, kumbagi oli varasema aastaga võrreldes 130 võrra vähem. Usaldusühinguid oli 45% rohkem, aastaga lisandus neid 300. FIE-de arv kahanes juba üheksandat aastat. 2015. aastal jäi neid nii nagu aasta varemgi vähemaks ligikaudu poolesaja võrra. 2015. aasta seisuga on Eestis FIE-sid ligi 26 500.

Kasumitaotluseta üksusi lisandus veidi üle 1400 ja neid on nüüd 34 000. Kasumitaotluseta üksuste seas kasvas mittetulundusühingute ja sihtasutuste arv, riigi- ja omavalitsusasutuste hulk vähenes, toob välja statistikaameti viimane aastaraamat. Mittetulundusühingute (MTÜ) arvu kasv hoogustus varasemate aastatega võrreldes veelgi – kui 2014. aastal lisandus neid umbes 1000, siis 2015. aastal juba 1400. Sihtasutusi lisandus paarkümmend. Kohaliku omavalitsuse ja riiklikke üksusi on 30 võrra vähem.
Hiiumaal ja Läänemal, Jõgeva ja Rapla maakonnas pole ühtegi suurettevõtet.

Äri tehakse Tallinnas

Veidi rohkem kui pooled Eesti ettevõtetest asuvad Harju maakonnas, enamik neist Tallinnas (79% Harjumaa ettevõtetest). Tartu maakonnas tegutseb üle 12 000 ettevõtte, järgnevad Pärnu maakond ligi 7000 ning Ida-Viru ja Lääne-Viru maakond vastavalt 6000 ja 4000 ettevõttega. Harju maakonna ettevõtete arv kasvas 2015. aastaga 2200 võrra, neist umbes 1600 lisandus Tallinnasse. Positiivne on, et ettevõtete arv ei vähenenud üheski maakonnas, rõhutasid ülevaate autorid Katrin Aasmäe ja Svetlana Šutova.

Üksnes Hiiumaal ja Võrumaal ollakse tagasihoidlikud oma äri looma – seal tuli juurde ainult mõni ettevõte, teistes maakondades kasvas tegutsevate ettevõtete arv 1,2–4,4%.

Suured, väikesed ja mikrod

Suurettevõtteid ehk vähemalt 250 töötajaga ettevõtteid tuli üle-eelmisel aastal juurde neli. Üldse oli suurettevõtteid 2015. aastal kokku ligi 200, neist üle poole tegutses Tallinnas. Nagu aasta varemgi, asus neist ligi 70% Harju maakonnas. Hiiumaal ja Läänemal, Jõgeva ja Rapla maakonnas suurettevõtteid ei olnud.

Väikeettevõtteid tuli aastaga juurde 400 ja keskmise suurusega ettevõtteid 40. Arvuliselt tuli kõige enam juurde mikroettevõtteid – koguni 3200. Pole ka imestada riigis, kus osaühingu saab elektrooniliselt luua paarikümne minutiga. Mikroettevõtetest umbes 1400 tegutses Tallinnas, nende arv suurenes ka kõigis teistes maakondades, välja arvatud Võrumaal.

Armastavad kinnisvara ja ehitust

Kõige enam – veidi üle 8% – tuli ettevõtteid juurde kinnisvara valdkonnas. Info- ja sideettevõtete arv kasvas 6%, nii ka aasta varem. Arvuliselt tuli kõige enam juurde kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevusega ettevõtteid (üle 600) ning ehitusvaldkonna ettevõtteid (üle 500).

Kaubandusettevõtete kui kõige suurema osatähtsusega ettevõtete hulk (ligi viiendik) hakkas möödunud aastal jälle kasvama. Kaubandusettevõtteid tuli juurde üle 300, seega oli kasv 1,6%, erinevalt 2014. aastast, kui nende arv vähenes 4%.

2015. aastal kontrollisid kontsernid endiselt olulist osa Eesti majandusest. Eestis tegutsenud 6444 kontserni koosseisu kuulus 11 435 aktiivset Eesti ettevõtet – 9% majanduslikult aktiivsetest üksustest. Hoolimata väikesest osatähtsusest oli kontsernide panus Eesti tööhõivesse märkimisväärne – kontsernides leidis rakendust 35% kõigist hõivatuist. Eriti oluline roll tööandjana oli kontserniüksustel mäetööstuses, finantsvahenduses ja energeetikas, kus kontsernides oli kõigist valdkonnas hõivatuist tööl vastavalt 87%, 82% ja 79%. Tööstuses töötas kontsernides veidi üle 60%.

Allikas: statistikaameti aastaraamat 2016, ülevaate majandusüksustest koostasid Katrin Aasmäe ja Svetlana Šutova.