President Kaljulaid tööandjatele: selle sajandi võitjad on need, kes tööturu muutusteks valmis on
Tänasel Tööandjate aastakonverentsil "Tuulelohe lend - Töö lõpp?" ütles president Kersti Kaljulaid, et Eesti peab mõistma ja kiiresti reageerima sellele, kuidas on muutunud töö ja töösse suhtumine. "See on meie edu võti. Me peame lastesse juba koolis süstima julgust ning seiklusvaimu."
Kaljulaidi sõnul peab Eesti õppima sellest, et 90ndate alguses ei suudetud reageerida adekvaatselt sündide vähenemisele ning teistele demograafilistele probleemidele. "Nüüd ei tohi me mööda vaadata sellest, kuidas töö kui selline ning suhtumine töösse on muutumas."
President ütles, et protsess on kiire ja sügav ning seda on keeruline ette ennustada. "Näeme täna teadus-tehnilise arengu kiirenemist ja traditsiooniliste töökohtade arvu kiiret vähenemist. Võimalused ja vajadused töö tegemiseks muutuvad."
President märkis, et kunagi töötasid temavanused inimesed viis päeva nädalas ja ostsid selle eest suurema auto. Täna soovitakse teha võimalusel hoopis kolm päeva nädalas tööd, mis näitab, et kasvamas on vaba aja hind.
Aastatuhandeid on töötatud peamiselt sel eesmärgil, et oleks tagatud enda ja pere elukoht ja toidupoolis. Nüüd on see vajunud tahaplaanile. Töö muutumine toob kaasa inimeste käitumise muutumise. Põlvkondade kaupa töötati vabrikutes inimmasinatena ja inimesed olid rahul ning uhked. Oskus lahutada selline töö elementaarosadeks on viinud selleni, et inimesi ei ole enam vaja. Ei ole vaja ka senist väärtussüsteemi.
„Mõtleme, kas meie ettevõtete tulumaksusüsteem soosib pigem masininimesi või tarku töökohti. Oleme ehk ajale jalgu jäänud sellega," ütles Kaljulaid.
Kaheksatunnine tööpäev jääb ajalukku
President tõi välja, et varem võis jääda mulje, et inimesed elavad selleks, et teha tööd. Et osta ka seda, mida tegelikult ei vajata. Sellist suhtumist jääb tulevikus vähemaks. Inimesed soovivad töötada nii palju, kui neil nende eluviisi juures on vaja tööd teha. Kunagi tehnoloogilise revolutsiooiga kaasa tulnud kaheksatunnine tööpäev jääb peagi ajalukku.
„Mis tuleb asemele? Inimestel tuleb hakata tegema uut tööd. Peame olema valmis põhjalikuks ümberõppeks. Noored peavad juba täna seda loogiliseks. Meil on vaja kohanemisvõimelisi inimesi, kuid nad ei soovi töötada täna tööandjate antud rütmis. Nad saavad seda lubada, kuna nende oskused on nõutud. Paljud tööandjad ei mõista seda veel ning mõned ei arvesta sellega ka tulevikustrateegiates, kuigi käes on aeg, mil muutused on selgelt tajutavad," imestas Kaljulaid.
Noored elavad uuenenud mudelite järgi
Kaljulaidi sõnul on mõistlik öelda, et noored elavad nii nagu nemad tahavad. Nad elavad uuenenud mudelite järgi. Täna on neid ehk 5% ühiskonnast, kuid see on alles algus. Töö ja suhtumine töösse hakkavad kiiremini muutuma ja kui me nendega ei arvesta, siis tõenäoliselt me eksime. President on kindel, et suure osa tööealiste elu saab olema tulevikus just selline nagu täna neil viiel protsendil.
„Sel sajandil jäävad võitjaks need, kes muutusi tajuvad ja ette valmistuvad. Elada tuleb veel endises maailmas, aga valmistuda uueks. Dünaamilisemad on siin ettevõtjad. Indiviididega ei ole nii lihtne. Riik peab siin tagama struktuurid ja looma erinevate võimaluste ja vajadustega inimestele tingimused. Kuidas asendada see teadmine, et amet tagab 30 aasta pärast muretu pensionipõlve ja asendada see sellega, et inimese elukäik sõltub temast endast? Tal on kohustus töötada ja puhata kogu oma elukaare jooksul. Riik peab tagama uut moodi sotsiaalkindlustuse, ennetava tervishoiu ja elukestva õppe võimalused, arvestades sellega, mida majandusele vaja on."
Kaljulaid ütles ka, et riik peab maksude kogumisel arvestama ka nendega, kes ei soovi iga päev, igal kuul tööd teha. Riik peab lendama õielt-õiele ja korjama nektari sel moel kokku, arvestades individuaalseid vajadusi.
„Me vajame uut mudelit, mis arvestaks ülehomse päevaga ja sellega peavad ettevõtjad arvestama. Riik peaks olema siin kohal toeks. Saksamaa on meist IT osas 17 aastat maas. Alles hiljuti hakati seal pakkuma digitaalset ID-d, aga nad tahavad suure riigina meile viie aastaga järgi jõuda. Kui meie peaksime uut viisi töö mõistmisel hilinema, siis ei ole meil jõudu vigade parandamiseks," hoiatas Kaljulaid.
President toonitas, et me peame õpetama lapsi koolis nii, et nende seiklusvaim kasvaks. Maailmas ei mõtle täna uusi ja edukaid asju välja mitte ainult kõrgelt haritud inimesed. Turule jõuavad tihti lihtsad, aga geniaalsed lahendused. See on uue ühiskonna ilu. Lastele peab süstima julgust ja seiklusvaimu.
