1. Hoidke oma ühistu elektrisüsteemist eemal isehakanud spetsialistid

Küsige julgelt teenusepakkuja käest tema erialase ettevalmistuse kohta! Veenduge, et on olemas elektrialane pädevustunnistus (A-, B- või C-klassi pädevustunnistus) või töid teostav isik tegutseb pädeva isiku juhendamisel. Kui elektrik ei oska pädevuse kohta midagi arukat öelda, oleks tark teda oma elektrisüsteemist olukorra selginemiseni eemal hoida!

2. Kontrollige elektrisüsteemi regulaarselt

Seadusandlus näeb elektrisüsteemi ohutuse tagamiseks ette regulaarset elektrisüsteemi auditit. Kinnisvaraomanikele on see nõue sageli jäänud arusaamatuks, tekitades mõnikord ka vastumeelsust. Auditi eesmärk on anda regulaarse ülevaatuse kaudu elektrisüsteemi omanikule kindlus, et elektrisüsteem on ehitatud ja toimib ohutult ning vara on võimalike elektrisüsteemi rikete eest kaitstud.
Ülevaatus tuleb kindlasti teha pärast iga ümber- või juurdeehitust elektrisüsteemis, olgu selleks siis kilbi ümberehitus või täiendamine, mõne uue toiteliini ehitamine või vana toiteliini vahetus. Ülevaatuse eesmärk on saada kinnitus elektrisüsteemi ohutuse kohta.

3. Valige elektrisüsteemi eest vastutama käidukorraldaja, kes on pädev tegema elektrisüsteemi hooldust ja tehnilist kontrolli.

Tuleb olla tähelepanelik, et elektrisüsteemi eest vastutajal ehk käidukorraldajal oleksid nii kogemus kui ka teadmised vajalike tegevuste kohta (käidukava koostamine, regulaarsete hoolduste teostamine, tegevuste dokumenteerimine ja lahenduste väljapakkumine).
On igati arusaadav, et elektriohutusega seotud küsimused on elektrikauge inimese jaoks keerulised. Seetõttu ongi mõistlik usaldada need teemad spetsialistidele, kes elektrisüsteemi hooldamise ja ohutusega iga päev kokku puutuvad.