Ettevõtete globaalset mõju uuriva Soome organisatsiooni Finnwatch viimane raport paljastas, et Soome fond Dasos Timberland I kasutab raha liigutamiseks mitmekihilist skeemi Luksemburgis. Skeemi abil väldivad fond ja seda valitsev ettevõte Dasos Capital OY Soomes maksude maksmist, selgub Finnwatchi raportist.

Dasos Capitalil on Luksemburgi riigiga eriline kokkulepe, nn ATA-lepe, milletaoline on Luksemburgil tehtud ka paljude teiste firmade, sealhulgas mitme rahvusvahelise suurkorporatsiooniga. Finnwatch on nn Luxleaksi ehk ATA-leppeid puudutava teabe lekkest enda käsutusse saanud Dasos Capitali 2008. aasta memo Luksemburgi maksuametisse, kus selgitatatakse skeemi.

Järgmistel aastatel on Dasos maksnud Luksemburgis märgatavalt vähem makse; kokku on ettevõtte maksukoormus olnud kuue aasta jooksul keskmiselt 9,5% maksustatavast tulust, samas kui Luksemburgi nn standardtulumaks on 29%. Finnwatch järeldas dokumentide põhjal, et Dasosel ongi tehtud fondi Dasos Timberland I tegutsemise ajaks kokkulepe Luksemburgiga, mis võimaldab maksta kordades vähem makse riigile ja sellevõrra rohkem dividende fondi osanikele.

Finnwatchi teatel ei jäta skeem mitte ainult Soome riiki ilma tulumaksust, vaid annab näiteks fondi raha kasutavale Soome metsandusettevõttele Mielikki Timber OY ebavõrdse eelise turul. Samal teemal kirjutas ka Soome metsaomanike leht Käytännön Maamies kaks aastat tagasi ja Finnwatchi teatel on kõik lehe väited paikapidavad.

Käytännön Maamies tõi näite 2012. aasta oksjonilt, kus Mielikki ostis metsamaa krundi 7,8 miljoni euroga, hinnaga, mis oli teiste huviliste jaoks ebamõistlikult kõrge. Ajalehe hinnangul ei oleks teistel olnud võimalik nii kallist investeeringut tasa teenida, kuid Mielikkil oli see võimalik maksude maksmisest põiklemise tõttu.

Soomega sarnast finantseerimise skeemi kasutatakse ka Dasose Eesti tütarettevõtete puhul. Ettevõtteid on äriregistri andmeil kolm: Palumetsa OÜ, Karusambla OÜ ning Estonian Sustainable Forestry OÜ. Kõik kolm 2001. aastal registreeritud osaühingut investeerivad suures mahus põllu- ja metsamaasse. Raha selleks on andnud Luksemburgis registreeritud ettevõtted Dasos Forinv 2, mis on üks lüli Dasose raha liikumise skeemis Luksemburgis.

Karusamblale on Dasos Forinv 2 laenanud kaheprotsendise intressiga viis, Palometsale kaksteist ja Estonian Sustainable Forestryle kümme miljonit eurot, seega on kolm osaühingut kokku investeerinud Eestisse 27 miljonit eurot fondi osanike raha.

Dasose raha eest on ostetud põllumaad, mis on aruannete põhjal välja renditud, aga ka metsamaad. Näiteks kuulub osaühingule Estonian Sustainable Forestry 4700 hektarit metsamaad ja 1800 hektarit põllumaad.

Lisaks Soomele ja Eestile investeerib Dasos Timberland I ka veel Lätis, Rumeenias, Poolas ja Malaisias. Fondi investoriks saab vähemalt viie miljoni euro suuruse investeeringuga.

Dasose fondi investorite seas on ka Soome riiklik arengurahastu Finnfund, mille seadus näeb ette, et investeerida tuleb arengumaadesse. "On ebaselge, miks Finnfund on tohtinud investeerida Dasos Capitali valitsetavasse fondi, mis omakorda investeerib Soome, Eestisse ja Lätisse, millest ükski ei ole arengumaa," märkisid Finnwatchi raporti autorid.

Dasos Timberland I fond on Dasose kodulehe andmeil kokku investeerinud üle saja miljoni ja Dasos Timberland II üle 250 miljoni euro.