Terrassi rajamisel on mitmeid võimalusi. Tavaliselt rajatakse terrass postvundamendina valatud betoonvaiadele või lintvundamendile (laotuna Fibo plokkidest). Plaatvundamenti kasutatakse siinpuhul harvem.
Betoonpostidest terrassi vundament rajatakse nii, et see ulatuks allapoole maapinna külmumispiiri. Niiviisi välistatakse külmakergete oht.
Kergplokkidest vundament paigaldatakse juhul, kui aluspind on piisavalt tugev ja stabiilne.
Üheks uueks lahenduseks ja võimaluseks on rajada terrass hoopis reguleeritavatele terrassijalgadele. Plastikust reguleeritavatele terrassijalgadele saab ehitada kiirelt nii ajutise kui ka püsiva terrassi. Sellise lahenduse tarvis ei ole vaja ka nii kapitaalseid pinnase- ja vundamendi ettevalmistustöid planeerida. Terrassijalgade eripära peitub suures koormustaluvuses ja reguleerimisvõimaluses.
Viiendaks võimaluseks on kasutada kruvivundamenti. Kruvivundamentide kasuks räägib töö kiirus ja mugavus ning ka säästlikkus, sest jääb ära mitmeid etappe. Pärast paigaldust on vundament kohe stabiilne ja kasutusvalmis. Suure terrassi kandekonstruktsiooni saab mõne tunniga rajatud. Ümbritsev pinnas jääb terveks ja puhtaks ning võrreldes näiteks lintvundamendiga on kruvivundament ka odavam.
Kruvivundamendid sobivad põhimõtteliselt kõikidele pinnasetüüpidele, mis ei ole väga kõvad (paepinnas, kivid) ega väga pehmed (turbapinnas, soo). Kruvivundamendid said tuult tiibadesse 1990. aastal.

Mugavus, kiirus, paindlikkus

Alderman OÜ juhataja Toomas Sild ütleb, et kruvivundament on sisuliselt suur kruvi, mis keeratakse maasse ja on kohe kasutusvalmis. Pinnasesse keeratuna kruvid tihendavad pinnast enda ümber ja see tagab suurema kandevõime.
Kruvi kujud sõltuvadki otstarbest. „Terrassiehitajatele on mõeldud U-aasaga krinnerid, mille aasa vahele saab prussid kiiresti ja mugavalt kinnitada ning vajadusel neid jätkata. Hargivahe on kas 91 mm, mille vahele mahub täpselt kaks 45 mm höövelprussi või 111 mm kahe 50 mm prussi kinnitamiseks koos väikse reguleerimisvaruga,“ seletab Toomas Sild.
Terrassikruvisid on kandevõimega 550 kg ja 1050 kg. Üldjuhul oleks mõistlik kasutada viimaseid, sest need keeratakse sügavamale maasse ja pole ohtu, et nad talvel kerkiksid. Kui postvundamendid pole korralikult rajatud, siis neil on komme maa seest talvel välja ronida.
Kasutatuim terrassikruvide mudel on Toomas Silla sõnul KSF U 66x865-91, (maksab ca 30 eurot), mis kannab 3 m2 terrassi (arvestusliku koormusega koos konstruktsiooniga 350 kg/m2).
Kruvivundamendi eeliseks on mugavus töötamisel, pole vaja spetsiaalseid tööriistu. Maasse keeramisel kasutatakse tavalist raudkangi, suuremate kruvide puhul läheb tarvis elektripuuri.
Samuti kiirus, vundament rajatakse ja on kasutusvalmis ühe kiire tööoperatsiooniga. Tavalise puitterrassi kandmiseks sobiva 1 meetri pikkuse kruvi maasse keeramine võtab maksimaalselt aega 15 minitut.
Stabiilsus - maasse keerates surub maakruvi pinnase laiali, seda samaaegselt tihendades ja stabiliseerides. Töökoha puhtus - puuduvad ehitusjäätmed.
Ja alati saab kruvid maast välja keerata ja mujale paigaldada, kui tekib soov või vajadus. Pinnase külmumine ei kahjusta maakruvi.
„Eriti olulist ajalist ja rahalist säästu pakub krinnerite kasutamine hobiehitajale, kellel pole tarvis terrassi vundamendi rajamiseks hankida ega rentida mingeid spetsiaalseid töövahendeid: U-kruvi maasse keeramiseks piisab kangist või prussijupist ja väikse terrassi jõuab ühe päevaga valmis ehitada,“ kinnitab Toomas Sild.
Kruvivundamentide lähimaks sugulaseks on kruvivaiad ehk keermevaiad, mis kujutavad endast paksuseinalist metalltoru, mille otsa on keevitatud üks või kaks suure diameetriga laba.
Kruvivundamendi vindiosa on pikk. Kruvivundamendi erinevus kruvivaiast ehk pinnaseankrust on suurem, kui esmapilgul paistab: kruvivaiade puhul töötavad survele ja tõmbele vastu ainult toru otsa keevitatud labad. Kruvivundamendi puhul on aga vindiosa pikem ja töötab täies ulatuses.
Kellel huvi, see saab järgnevast videost vaadata, kuidas kruvi maasse keerata.