Hans Pajoma: Kas Skandinaavia pankade liigse raha kurioosum ähvardab ka Eesti ettevõtteid?

Viimastel nädalatel ajakirjanduses palju tähelepanu pälvinud kurioosum, justkui oleks mõnede Skandinaavia pankade kontod nö. “täis saanud” ehk panka hoiustatud rahale tuleb selle seal hoidmise eest hoopis juurde maksta, ei peegelda olukorda Eesti pangandusturul. Aktiivne hoiustaja leiab oluliselt paremaid valikuvõimalusi kui null-või miinusintressiga vaba raha paigutamine.

Maailma majanduses on hetkel madalate intressimäärade tsükkel. Selle põhjusi tuleb otsida kriisijärgsest perioodist, kui finantsturgudel kadus usaldus ja turuosalised ei julgenud üksteisele ega klientidele laenata. Inimesed hakkasid säästma võimalike majandusraskuste üleelamiseks ja sellest tingitud nõudluse langus vähendas ka ettevõtete investeeringud äri laiendamisse. Majapidamistel ja ettevõtetel hakkas tekkima vaba raha, mida paigutati peamiselt pankade hoiustesse. Majanduse stimuleerimiseks otsustasid keskpangad alandada intressimäärasid, et vaba raha suunduks hoiustel lebamise asemel investeeringutesse ning elavdaks majanduskasvu. Aastate jooksul ongi majandus mitmel pool maailmas tasapisi käima läinud, kuid keskpankade hinnangul veel mitte piisavalt, et tõsta intressimäärasid.

Madalaid hoiuseintresse tunnevad omal nahal ka nii Eesti ettevõtted kui eraisikust kliendid. Kui väiksemad hoiustajad kogevad enamasti vaid alla ühe protsendi jäävaid intressimäärasid, siis suuremate summade hoiustajatele võib mõnes laiema kliendibaasiga pangas osaks saada ka nö. “negatiivne intress”. Teadaolevalt küll ükski eesti pank päris miinusintressi ei näita, aga hoiustatud raha võib kahaneda läbi erinevate teenus- ja haldustasude.

Vaatamata üldistele madalatele intressitasemetele, ei ole Eesti klientide jaoks pilt üldse nii lootusetu. Eesti pangandusturul on toimunud viimaste aastate jooksul palju muutusi: turule on tulnud või tulemas mitmeid uusi tegijaid, kes soovivad vanade olijatega laenuturul aktiivselt konkureerida. Kuna laenuressursi üheks peamiseks allikaks on klientidelt kaasatud hoiused, siis on need turuosalised valmis ka oluliselt paremaid hoiuseintresse maksma kui senised pikaajalised turuosalised. See avardab oluliselt Eesti eraisikute ja firmade valikuvõimalusi: nii küsida ja saada finantseerimist suuremalt hulgalt pankadelt kui hoiustada oma sääste turvaliselt laiemas hulgas pankades. Samuti aitab Eesti pankadesse hoiustatud raha elavdada siinsest majanduskasvu.

Suurematel ettevõtetel võib saada takistuseks sisemine finantspoliitika, mis seab kohustuse paigutada oma raha vaid pankadesse, mis omavad tugevat reitingut. Selline poliitika tasuks tänases olukorras üle vaadata – kuigi suuremal osal Eesti pankadest puudub krediidireiting, on kõik Eestis tegutsevad pangad väga korralikult kapitaliseeritud, tegutsevad finantsinspektsiooni terava pilgu all ning on võimelised täitma oma kohustusi hoiustajate ees. Samuti kehtib riskide hajutamise kuldreegel: munad tuleb jagada mitme korvi vahel. Sellest tasub lähtuda ka oma vabade vahendite pankadesse paigutamise puhul. Julgustan kliente vaatama pilti pisut avatumalt ja kaaluma hoiustamiseks vanade turuosaliste kõrval uusi või väiksemaid pankasid, kes on valmis maksma paremaid intresse.

Seega retsept nii eraisikutest kui ettevõtetest hoiustajatele: kui soovite pääseda madalastest või negatiivsetest hoiuseintressidest, tehke tiir peale Eesti pangandusturul ja paljud teist võivad leida endalegi üllatuseks, et arvelusarvetel on veel ruumi küllaga.