ÜLEVAADE: Kaks Koread on kui kaks erinevat maailma. Aga mis saaks kui nad taas liita?

Lõuna- ja Põhja-Korea ei ole vist kunagi olnud teineteisest nii erinevad kui praegu. Seoulis valiti just demokraatlikul teel uus president ning vana andis ametipulga rahumeelselt üle ehkki ta lahkus poliitilise skandaali tõttu. Pyongyangis resideeruv naaberriigi diktaator on aga tegemas tuumakatseid ning ärritab maailma rakettidega.

Moon Jae-in'i uus valitsus on korduvalt öelnud, et nad soovivad kasutada nii sanktsioone kui dialoogi, et Kim Jong Un'i režiimi ohjeldada. USA president Trump on öelnud, et tema kasutaks ka drastilisemaid meetmeid ehk kasutama sõjaväe abi või katkestama igasuguse kaubanduse riikidega, mis teevad äri Põhja-Koreaga.

Poolsaarel kasvavad pinged. Bloomberg pani kokku kõneka info kahe riigi täiesti erineva tänapäeva kohta. Numbrid näitavad kui kaugele on kaks naaberriiki teineteisest kasvanud. Need näitavad ka kui raske aga ka kui kasulik oleks need kaks Koread taas ühendada.

Ühendatud Korea oma 76 miljoni elanikuga võiks olla palju mõjuvõimsam ja edukam, vähemalt pikas perspektiivis. Lõuna-poole suurimaks arengu takistajaks on vananev ühiskond, Põhja-Korea madalam mediaanvanus ning suurem sündivus aitaksid seda probleemi tasandada. Probleemid seas oleks aga Põhja-Korea elanike meeletu vaesus ja riigi väga kehv tervishoiusüsteem.

Kahe Korea vahe on täna väga oluliselt suurem kui Berliini Müüri langedes Ida- ja Lääne-saksamaal. See suureneb veelgi, sest rahvusvaheline üldsus soovib Põhja-Koreale sanktsioone peale panna ning lisaks on riiki tabanud põud.

2015. aasta raport näitab, et positsiivse stsenaariumi korral, kui Seoul laiendaks oma humanitaarabi mahtu kuni 2026. aastani, siis peaks nad maksma 2,8 triljonit dollarit, et tuua Põhja-Korea SKT 2/3ni Lõuna-Korea omast. See on kaheksa korda suurem kui Lõuna-Korea 2017. aasta riigieelarve.

Põhja-Koreal on rohkem maavarasid, mis oleks väga kasulikud Lõuna-Korea tööstustele.

Liitmisel võiks oluliselt kokku hoida sõjaliste kulutuste pealt ning selle saab suunata mujale, kus seda enim vaja on. Näiteks nagu üldise heaolu kasvatamisse. 2004.-2014. aastani kulus Põhja-Koreal riigikaitsele 14 kuni 23 protsenti SKT-st. Lõuna-Koreal oli see vaid 2,6%.

Põhja-Korea infrastruktuuri ümberehitamine oleks väga suur ettevõtmine. Raudteede ja maanteede olukord on kohutav. Lõuna-Koreas on aga maailmatasemel insererid ja ehitusfirmad. See pakuks tööd täna Põhja-Korea sõjaväesüsteemis tegutsejatele.

Paraku ei ole kahe riigi liitmine täna kuigi reaalne. Pinged on aga kasvanud haripunkti.