Kellele on mõeldud pikaajalised võlakirjad?
Austria pole siin erand. Ka teised riigid on kasutanud ära ülimadalate intresside ajastut ja lukustamas pikaks ajaks soodsat intressitaset. Austria müüs selliseid kaua kestvaid võlakirju kuue miljardi euro eest ja investorid ei tahtnud selle eest rohkem intressi kui vaid 2,1 protsenti aastas.
Kui Austria emiteeris ja pakkus neid võlakirju avalikult, siis Belgia ja Iirimaa on väikeses mahus selliseid pabereid otse müünud.
Mullu testis Itaalia investorite nõudlust 50-aastaste võlakirjadega. Selle riigi valitsus pole varem nii pikaajalisi võlakirju välja andnud. Investorid võtsid seda paberit 2,85 protsendise aastase tootlusega. Mullu lasid välja 50-aastaseid võlakirju ka Hispaania, Prantsusmaa ja Belgia valitsused.
Mullu müüs Austria huvilistele 70-aastaseid võlakirju 1,53 protsendise aastatootlusega.
Sellised võlakirjad võivad sobida pensionifondidele ja kindlustuseltsidele, kellel on pikaajalised kohustused, milleks pikaajaliste võlakirjadega saab tekitada vastu rahavoogu. Samuti võivad suured intressikõikumised pakkuda pikaajaliste võlakirjadega spekuleerimisvõimalusi.
Pikaajalised madala intressiga võlakirjad on ülitundlikud intressitaseme muutuse suhtes ja võivad intressitõusu korral tuua kaasa suuri kaotusi.
Küsimuseks võib ka kerkida riigi maksevõime. 99-aastane Austria vabariik on kahel korral pankrotis olnud. Asi läheb veel hullemaks, kui minna Hansburgide aega. Nemad suutsid 19. sajandil ajada riigi viiel korral pankrotti, kirjutab Die Welt.
