Tallinna-Helsingi tunnel | Rovio omanik ütles välja, kuidas tunnelit rahastada võiks
Soome ettevõtted on seoses tunneliga alla kirjutanud ühiste kavatsuste protokolli, aga 15 miljardit eurot maksta võiv projekt vajab ka rahvusvahelist rahastust. See võib meelitada kohale Hiina investoreid, sest tegemist saab olema tehniliselt väga nõudliku ja uhke projektiga, mis oleks eeskujuks kogu Euroopale. Hiina firmad vajavad samas Euroopas referentsprojekti.
Peter Vesterbacka püüab ajada kokku tunneli ehituseks vaja minevat raha ning ta kohtus eelmisel nädalal nii Helsingis kui Tallinnas Hiina tehniliste ekspertidega, kes võiks hakata projekti heaks tööle. Üheks eesmärgiks on luua innovatsioonikeskus, kus töötataks välja kuluefektiivseid tehnoloogiaid, mida saaks kasutada üle kogu maailma.
„See oleks selline tunnelitehas, mis võimaldaks hiinlastel saada raudtee ja tunnelitega seotud tööd ka mujal Euroopas," ütles ta.
Septembris kaotasid hiinlased jaapanlastele super-kiire raudteeühenduse ehitamisprojekti India Mumbai ja Ahmedabadi vahele. Vasterback osales äsja Kolumbias aset leidnud tunneliteemalistes läbirääkimistes. Tema sõnul huvituvad hiinlased ka raudtee rajamisest Argentiinase ja Tšiilisse.
„Hiinlastel ei ole aga ühtegi võrreldavat referentsi Euroopas," ütles Vesterbacka.
Rovio üks omanikest on läbirääkimisi pidanud terve sügise. Tema sõnul võiks 70% tunnelist rahastada hiinlased ja 30% Põhja-Euroopa pensionifondid.
Neljapäeval, suurüritusel Slush, on tunnel ka üheks oluliseks teemaks, mille üle arutletakse ja mille nägemusi visualiseeritakse.
Muide, tunneli ehitamise ettevalmistamise ja kaevamise käigus üles toodab muda ja sodi võib panna aluse ühele tehissaarele, mis asuks umbes 15 kilomeetri kaugusel Helsingist.
