Eestlased on eurotsooni ühed agaramad sularahast loobujad

Eesti on nende eurotsooni riikide seas, kus sularahaga kõige vähem arveldatakse: enam kui pooled igapäevaostudest tehakse pangakaardi või muude sularahata maksetega, selgub Euroopa Keskpanga uuringust.

Sularahalt kaasaegsemate maksevõimaluste kasutamisele esirinnas on uuringu kohaselt Beneluximaad ehk Belgia, Holland ja Luksemburg ning Eesti ja Soome.

Hollandis sooritati 2016. aastal majapidamises 55% ostudest ilma sularaha kasutamata. Eestis 52% ning kolmandal kohal oli Soome, kus igast sajast tehingust 46 sooritati pangakaardi, mobiiltelefoni või teiste sularahata maksevõimaluste abil.

Kui arvestada mitte ostude arvu, vaid nende mahtu, siis Hollandis moodustavad sularahata maksed 73% jaekäibest. Eestis, Belgias, Luksemburgis ja Soomes on see näitaja ligi 70%.

Euroala lõunariigid Portugalist Küproseni ning ka näiteks Saksamaa on vanamoelisemad: seal tasutakse sularahas 80-90% ostude eest.

Lõunaosariikidest eristub vaid Prantsusmaa: seal tehakse sularaha eest enam kui kaks kolmandikku ostude arvust, kuid ostude rahalisest mahust annavad need vaid veidi üle neljandiku. See tähendab, et väikeste ostude eest tasuvad prantslased endiselt sularahas, kuid suuremate ostude eest kaardiga