Väikepoe omanik: Lätist toodud alkohol tuleks võrdsustada salakaubaga!
Osaühingu Marmil omanik ja Värska toidupoe Lemmik juht Margus Karro ja teised väikekaupmeeste liidu liikmed rääkisid riigikogus toimunud komisjonide istungil, et Lätist ei tooda enam ammu alkoholi lihtsalt endale või naabritele-sõpradele tarbimiseks, vaid see on kasvanud arvestatavaks äritsemiseks, kus kaup müüakse vaheltkasuga siinsetele ostjatele.
Karro sõnul tuleks sellepärast ka Lätist ostetud alkoholi käsitleda salaalkoholina. "Tartus on kõigile teada näiteks üks telefoninumber - helistad, ööpäevaringselt tuuakse pooleliitrine viin kohale, 4,5 eurot pluss kohaletoomine üks euro." Jaekaupmees Riho Maurer tõi samuti näite, kuidas Tartus Annelinnas on teada nö kommertskorterid, kus piirilt alkoholi toojad on pannud näiteks pensionärid kaupa edasi müüma.
Ka poliitikuid huvitas, et kui probleem ei ole nö tavatarbimiseks alkoholi üle piiri toojates, vaid ärieesmärkidel ja kaubaaluste kaupa ostjates, siis kas ja kuidas peaks maksu- ja tolliamet sellega tõhusamalt tegelema. Maksuameti peadirektori asetäitja Rivo Reitmann kinnitas, et nad jälgivad piirikaubandust küll, aga tegelikkuses "rekkatäite kaupa" alkoholi üleviimist ei ole.
"Kas me peaksime hakkama sekkuma siis kõikide piiriületajate tegemistesse ja tahame jätta muljet, et Lätis poeskäimine on halb või karistatav? Me ei saa seda teha. Aluste kaupa vedamist me ei näe, pistelisi kontrolle tehes on enamasti kaup piirmäärade raames," rääkis Reitmann. Tema sõnul on põhimõtteliselt ainuke koht, kus maksuamet sekkuda saab kaubandus ehk müügieesmärgil aktsiisikauba käitlemine. Nii näiteks tehakse kontrolle toitlustusasutustes. "Muidugi on meil ka mure selle pärast, et eraisikute kaudu käib müük. Naabrile toomisel ja niiöelda kauba raha vastu vahetamisel - ilma sellelt tulu teenimata - ei näe ma põhjust trahvimiseks. Aga kogu teema puhul on küsimus prioriteetides - MTA peame ennekõike tegelema narkootikumide ja muu päriselt ohtliku kaubaga." Reitmann rõhutas ka, et salakaubaks loetakse ikkagi seda, mis tuuakse väljastpoolt Euroopa Liitu ehk kolmandatest riikidest.
