Euroopa Liidu andmete põhjal on raudteeliikluses toimuvate õnnetuste arv küll vähenemas, kuid vaatamata sellele on kasvama hakanud õnnetustes hukkunute arv.

Majandus- ja taristuminister Kadri Simson tuletas meelde, et raudteeületuskohad on kõrgendatud ohuga piirkonnad, kus rongil on alati eesõigus ning just seetõttu tuleb panustada raudteeohutusalaste teadmiste tõstmisse ning vältida uute ohukohtade tekkimist.

„Kuigi õnnetuste arv on vähenenud, on iga inimese elu hind nii kõrge, et peame süsteemselt jätkama ennetavate ohutustegevustega ning ülesõitude reguleerimisega. Viimastel kuudel toimunud õnnetused näitavad, et meil on arenguruumi mõlemas valdkonnas,“ lausus Simson.

Ülesõidukohtadel toimunud kokkupõrgete arv maanteesõidukitega on alates 2012. aastast olnud 4-10 juhtumit aastas, hukkunute arv on kuni viis inimest aastas.

Ülevaadet teinud Heigo Saare Tehnilisest Järelevalveametist rääkis, et põhjalikult on analüüsitud 2004–2014 aastatel raudteeülesõidukohtadel toimunud kokkupõrkeid. Analüüsi tulemusena saab öelda, et õnnetuste toimumise kohad ei eristu ühegi kindla reegli järgi ning puudub ka seos õnnetuse toimumise ning ülesõidukohta iseloomustavate karakteristikute vahel (lubatud sõidukiirus teel, ülesõidu varustatus, liiklussagedus).

„Peamine põhjus, miks raudteeületuskohal õnnetus toimub, on liikleja poolt liikluseeskirja nõuete rikkumine,“ märkis Saare. „Õnnetuste kohad on olnud varustatud nõuetekohase märgistuse ja töökorras ohutusseadmetega.“

TJA ja Maanteeameti liikluseksperdid on õnnetusi analüüsides jõudnud tulemusele, et kindlad reeglipärasused õnnetuste põhjustes puuduvad, kuid märgatavuse ja kiiruse reguleerimisega saab ületuskohtade kasutamist liikleja jaoks ohutumaks muuta.

Valminud on raudteeülesõidukoha liikluskorralduse juhend, milles on toodud ühtsed põhimõtted ülesõidukohtade liikluskorraldusele, määrates tähistuse ning kiirusrežiimi nõuded. Töös on ettepanekud automaatse järelevalve kasutamiseks ülesõidukohtadel ning aktiivsete ohutusmeetmete kasutamiseks ülekäigukohtadel. Ohutussõnumit levitatakse ka raudteeohutuskampaaniate ning ohutusprogrammide kaudu laste ja noorte hulgas.

Lisaks raudteeohutusele said liikluskomisjoni liikmed ülevaate järgmise aasta talvest rakendatavaid muudatustest talvise teehoolduse kvaliteedi tõstmiseks.

Liiklusohutuse olukorra ettekandest selgus, et viimase 12 kuu jooksul registreeriti Eestis kokku 1386 inimkannatanuga liiklusõnnetust, milles hukkus 64 inimest ja sai vigastada 1721 inimest. Selle aasta I kvartali jooksul vähenes inimkannatanutega liiklusõnnetuste arv 7%, hukkunute arv suurenes 14% ning vigastada saanud inimeste arv jäi samale tasemele. 2018. aasta esimese kolme kuu jooksul toimus 250 liiklusõnnetust, neis hukkus 17 ja sai vigastada 326 inimest.