Käesoleva aasta esimesel poolaastal langes ettevõtete investeeringute maht Eestis 17% ning viimase viie aastaga on see näitaja vähenenud keskmiselt 2%. Kui võrrelda Eestis ja meie lähiriikides (Lätis, Leedus, Soomes ja Rootsis) nii sel kui ka viimase nelja kvartali jooksul majanduses tehtud koguinvesteeringuid, siis on see pilt Eestis kõige viletsam (sel aastal on meil ainukesena langus ning viimase aasta jooksul nõrgim kasv). Osaliselt on käesoleva aasta investeeringute nii tugeva languse taga baasiefekt, kuna eelmise aasta esimesel poolel tehti suured investeeringud transpordi- ja kinnisvarasektoris ning puidutööstuses. Teisel poolaastal sellise baasiefekti mõju väheneb ning ettevõtetesektori investeeringud peaksid siis ka paremaid tulemusi näitama. Selline baasiefekti mõju tuleneb Eesti majanduse väiksusest, kus mõned üksikud suurtehingud mõjutavad ühel perioodil üldpilti väga tugevasti ning tekitavad siis nn. normaalolukorras järgmisel aastal languse.

Investeeringute osakaalu langus on käinud käsikäes ettevõtete kasumlikkuse vähenemisega

Ettevõtete investeeringute osakaal käibes on langenud Eesti taasiseseisvumisaja madalaimale tasemele. Investeeringute osakaalu langus on käinud käsikäes ettevõtete kasumlikkuse (kasumi osakaal käibes) vähenemisega. Ka ettevõtete kasumite osakaal käibes on langenud madalaimale tasemele - sellest madalaim oli see osakaal vaid 2009. majanduslanguse aastal. Kuigi tööjõukulude osakaalu tõus ettevõtete käibes on stabiliseerunud, on see jätkuvalt väga kõrge ning annab olulise negatiivse panuse sektori kasumlikkuse vähenemisse.

Balti riikides on ettevõtete kasumlikkuse vähenemise oluliseks põhjuseks tööjõukulude kasv

Kui ettevõtetesektori kasumlikkust võrrelda teiste riikidega SKP-s oleva tegevuse ülejäägi kaudu, siis on see näitaja viimase viie aasta jooksul teinud väga tugeva languse ka teistes Balti riikides. Eesti majanduses on tegevuse ülejääk Läti ja Leeduga võrreldes väikseim. Samas on kolme Balti riigi tegevuse ülejääk liikunud oma varasemalt väga kõrgelt tasemelt EL keskmisele lähemale - Eesti oma on juba sellest allpool. Kõikides Balti riikides paistab ettevõtete kasumlikkuse vähenemine olevat toimunud koos tööjõukulude kasvuga.

EL riikide võrdluses on investeeringute tase Eestis jätkuvalt kõrge

Samas tuleks tähele panna, et vaatamata koguinvesteeringute osakaalu langusele SKP-s, on need jätkuvalt suhteliselt suured (viimase nelja kvartali keskmisena 23% SKP-st) - suuremad kui Lätis ja Leedus ning EL riikide võrdluses oleme neljandal-viiendal kohal pärast Rootsit, Austriat, Tšehhi Vabariiki ja Belgiat.

Kõige enam pidurdab investeerimist ebakindlus majanduskeskkonna suhtes

Käesoleva aasta alguses uurisime tööstusettevõtetelt, mis võiks olla peamiseks põhjuseks investeeringute vähendamisel - kõige enam (42%) vastas, et selleks on ebakindlus majanduskeskkonna suhtes. Muuhulgas mainiti ka madalat kasumlikkust, ebastabiilset maksukeskkonda ning ka seda, et juba on tehtud piisavalt investeeringuid.

Väiksemad investeeringud - madalam potentsiaalne majanduskasv

Väiksemad investeeringud annavad pikemas ettevaates tulemuseks madalama potentsiaalse majanduskasvu. Kuna tööhõive kasv meie hinnangul lähiaastatel peatub, siis peab majanduskasvu panustama rohkem tootlikum kapital. Positiivne ongi see, et ettevõtete investeeringutes on masinate ja seadmete osakaal viimasel neljal aastal tõusnud. Ettevõtete tööjõu tootlikkuse nominaalkasv on viimasel ajal küll oluliselt paranenud, kuid tootlikkuse reaalkasv on pidurdunud - see kasvab tööjõukuludest aeglasemalt, mis tähendab omakorda ettevõtete hinnapõhise konkurentsivõime halvenemist. Kuigi Eesti

eksportijate hinnapõhine konkurentsivõime jätkuvalt halveneb, kompenseerib seda osaliselt kaupade suurenenud lisandväärtus, mistõttu saavad ettevõtted välisturgudel ka kõrgemat hinda küsida. Nii ongi Eesti kaupade ekspordi osakaal meie suuremate kaubanduspartnerite turgudel (Soomes, Rootsis, Saksamaal ja Lätis) viimase kümne aasta jooksul tõusnud.

Ettevõtetesektori investeeringute kasvuks on mitmed tingimused olemas

Ettevõtetesektori investeeringute kasvuks on praegu tegelikult mitmed tingimused olemas - ettevõtete laenuportfelli kasv on paari aasta tagusega võrreldes küll aeglustunud, kuid see on jätkuvalt tugev, laenuintressid on madalad ning peaksid madalad püsima ka lähiajal. Ettevõtete laenuportfell kasvab küll kiiresti, kuid ligikaudu pool sellest (sel aastal 47%) on seotud erinevate kinnisvaraarenduste ja ehitamisega. Tööjõunappus koos tööjõukulude kasvuga ja koos vajadusega tootlikkust kasvatada peaks suurendama ettevõtete vajadust investeerida veelgi rohkem tootlikku kapitali. Kuigi ettevõtete kindlustunne on oma möödunudaastasest tipust allapoole liikunud, on see jätkuvalt tugev (üle pikaajalise keskmise). Nõudluse kasv on aeglustumas, kuid peaks ka lähiajal korralikku käibekasvu võimaldama. Samuti on hinnakasv mõõdukas. Swedbanki viimase majandusprognoosi järgi aeglustub majanduse reaalkasv sel aastal 3,5 ning järgmisel aastal 3,2 protsendini - mis iseenesest on ju võrdlemisi tugev näitaja. Hinnakasvu mõjul küündib nominaalkasv isegi vastavalt 7,7 ja 6,8 protsendini.

Samas tuleks arvestada riskidega ...

Samas tuleks arvestada riskidega (Eesti tööturu pinged ja liigkiire tööjõukulude kasvu mõju ettevõtetele, maailmamajanduses rahapoliitika normaliseerimise mõju aktsiaturgudele, intressimäärade mõju võlale, protektsionism ja välisnõudluse ootamatu langus, Brexit, geopoliitilised pinged). Kui USA-s püsib majanduskasv tugev veel kuni järgmise aasta keskpaigani, saab sellest viimase 170 aasta pikim kasvutsükkel. Maailmamajanduse kasvutsükkel hakkab aga tasapisi läbi saama ning juba paariaastases ettevaates prognoosime selle laiapõhjalisemat aeglustumist.