Maive Rute: minu esimene pensionisammas on Eestis, teine Brüsselis

Oktoobris Eesti Panga asepresidendiks saav Brüsselist naasev Maive Rute ütleb, et pensionireformi algatamine pole keskpanga ülesanne.

Keskpanga asepresidentide seas pole pikki aastaid olnud naisi, viimati pidas seda ametit 1990-ndate lõpus Helo Meigas. Maive Rute sõnul on see, et vahepeal pole keskpangas olnud ühtki naisasepresidenti, tähelepanuväärne, ent ta ei usu, et sugu selles ametis oluline oleks.

Kas Eesti Pangas on ära jagatud valdkonnad, millele keskendutakse? Mille te oma hoole alla võtate?

Minu kureerida jääksid pikaajaline finantsstabiilsus, Eesti Panga statistika, arvelduste osakond, sularaharinglus ning taristu ehk maja haldamine.

Miks otsustasite pärast Brüsseli-karjääri tulla Eestisse keskpanka juhtima?

Mu Brüsseli-karjäär ei ole läbi. Ma oleksin võinud Brüsselis jätkata. Kui ma oma vanust vaatan, siis tubli 12 aastat võinuks ju veel Brüsselis kõrgel tasemel ametnik olla. Eks see Eestisse tulek tuli paljuski tänu sellele, et Eesti Pank korraldas konkursi niivõrd huvitavale ametikohale ja ma otsustasin kandideerida. Teiselt poolt on aeg sealmaal, et olen kaua välismaal elanud ja tahaksin hakata värskendama oma sõprusringi Eestis. Kolmas aspekt on see, et tunnetan väga tugevalt soovi pöörduda tagasi finantsmaailma temaatika juurde, mis oli minu karjääri algusaja põhiline kvalifikatsioon. Nüüd tulen siis mitmes mõttes tagasi juurte juurde, nii kodumaale kui ka põhilisele erialale.

Kas Eestist ära kolida oli lihtsam kui siia naasta?

Lihtsam on tagasi kolida. Kui me läksime perega 2004. aastal Eestist Brüsselisse, siis Euroopa Komisjon andis mulle kõigest kaks nädalat aega. Minu Tallinnast Brüsselisse minek oli peaaegu põgenemine. Pidin Kredexis kõik kiirkorras paari päevaga üle andma, koti pakkima ja lennuki peale ruttama. See oli natuke liiga kiire tempo, pere tuli mitu kuud hiljem järele, sest seda ei olnud võimalik paari nädalaga korraldada.