Seda kogust on aina keerulisem laiali transportida ning see annab aimu, milline mõju on Ukrainas toimuval sõjal ligi 120 miljardi dollari suurusele teraviljaturule. Ukraina ja Valgevene moodustavad umbes neljandiku globaalsest viljaturust.

Enne Venemaa rünnakut oleks see mais leidnud tee raudteed pidi Odessa või Mõkolaivi sadamatesse ning laevadega oleks see viidud Aasiasse või Euroopasse. Väike kogus vilja liigub raudtee kaudu küll Rumeeniasse ja Poola, et siis laevadega edasi liikuda. Seal, muide, peab rongidel vahetama ära rattad, sest Ukraina raudteel on liiprite vahe laiem kui Eurooas. Selline teekond teeb vilja väga kalliks ja kogu protsessi ebaefektiivseks. Rääkimata sellest, kui aeglaselt kaup liigub.

Teravilja liigub täna riigist välja 500 000 tonni kuus, varem oli see 5 miljonit tonni. Rahaline kadu on 1,5 miljardit. Venemaalt, mis on maailma suurim nisueksportija, ostetakse siiani endiselt, kuid küsimused jäävad selles osas, kuidas see lähitulevikus välja võib näha.

See kõik toob paljudele piirkondadele kaasa võimaliku näljahäda ja riigid peavad leidma uusi tarnekanaleid. Varem suuresti koduturule tootnud India on nüüd eksportima hakanud. Brasiilia on eksportinud rohkem nisu aasta esimese kolme kuuga kui eelmisel aastal kokku. USAst rändab mais üle nelja aasta taas Hispaaniasse. Egiptus omakorda kaalub väetise vahetamist Rumeenia teravilja vastu ning peavad nisuläbirääkimisi Argentiinaga.

Praegu on olukord veel enam-vähem kontrolli all, kuid suvi tõotab tulla väga karm. Kui sõda jätkub, siis hakkab maailm nägema tõsist teraviljakriisi, arvavad eksperdid.

ÜRO on hoiatanud, et toiduhinnad võivad tõusta 22% või rohkemgi.