Sarnaselt kerkis müügitulu 7,1% võrra, 26,8 miljoni euroni. Teisalt vähenes EBITDA (kasum enne intresse, makse, kulumit) marginaal 52,1 protsendilt 50,4 protsendi peale.

Tallinna Sadama reisijate arv on alates eelmise aasta sügisest järjest kiirenevalt taastunud COVID-19 pandeemia piirangute mõjust, kuid jäi I kvartalis veel ligi poole võrra madalamaks tavapärasest tasemest, mõjutatuna endiselt pandeemia järelmõjudest. Esimeses kvartalis oli konteinerite ja veeremkauba maht rekordiline, kuid vedellast langes üle aastate madalaimale tasemele.

Tallinna Sadama juhatuse esimehe Valdo Kalmu sõnul olid kontserni finantstulemused jätkuvalt tugevad ja kasvasid kõigis segmentides vaatamata mitme tänase kriisi mõjule. „Reisijate segmendis jätkus sügisel alanud taastumine pandeemiast. Kaubaäris, mis on mõjutatud nii energiahindade tõusust kui Venemaale ja Valgevenele kehtestatud sanktsioonidest, on toimumas kaubagruppide ümberstruktureerimine - vedellasti languse mõju tasakaalustab suurema marginaaliga ro-ro ja puistlasti kaubamahtude kasv,“ selgitas Kalm börsiteates.

Esimese kvartali oluliste sündmustena toob börsifirma veel välja, et sai kinnituse, et jäämurdja Botnica saadetakse taas suveperioodiks prahtima Kanadasse, uueks juhatuse liikmeks sai Andrus Ait, saavutati kokkulepe Tallinkiga kohtuvaidluse osas (loe täpsemalt siit) ning pandi alus partnerlusele teiste suuremate sadamatega Läänemerel, et luua rohelisem transpordikoridor.

Mis müügitulu kasvas rohkem, mis vähem?

Reisisadamate segmendi müügitulu kasvas 1,1 miljonit eurot (21%) peamiselt reisijatasu tulu mõjul (0,78 miljonit eurot) seoses reisijate arvu kasvuga. Kasvas ka renditulu (0,15 miljonit eurot) nii uute pindade kui väiksemate soodustuste mõjul.
Kaubasadamate segmendi müügitulu kasvas 78 000 eurot (0,1%). Seoses kaubamahu struktuuri muutusega kasvas tulu kaubatasult (0,13 miljonit eurot) vaatamata kaubamahu vähenemisele. Vähenes tulu laevatasudest seoses mahukaupade (puist- ja vedellast) mahu langusega. Kasvas ka renditulu seoses mõne lepingulise tasumäära suurenemisega.
Reisiparvlaevade segmendis müügitulu kasvas 0,6 miljonit eurot (9%) peamiselt seoses lepingulise tasu tõusuga tulenevalt Eesti kütuse-, tööjõu- ja tarbijahinna indeksitega tõusust. Tulu suurendavalt mõjus ka teostatud reiside arvu kasv teenuse tellija (riigi) poolt tihendatud sõidugraafiku mõjul.
Muu segmendi müügitulu kasvas vähesel määral seoses lepingulise tasu muutusega Eesti tarbijahinnaindeksi tõusu mõjul.