„Loodetavast suurendab hüvitise maksmise võimaluste avanemine ka üüriturul olevate pakkumiste arvu ja annab ühtlasi ka enam kindlustunnet üürileandjale oma pinna Ukraina sõjapõgenikele üürimisel. Enamik saabunuist on ju sõjategevuse tõttu olnud sunnitud oma tööga teenitud kodud maha jätma või on need lausa hävinenud,“ sõnas sotsiaalkindlustusameti peadirektori kohusetäitja Jako Salla.

Eesti linnade ja valdade liidu asedirektor Jan Trei lisas, et kahtlemata toob haldusleping kaasa teatud halduskoormuse omavalitsustele, mistõttu saavad KOVid halduslepingust tulenevate hüvitiste menetlemiseks hüvitise lõplikust summast maha arvestada ühekordse halduskulu perekonna kohta kokku kuni 50 eurot. "Oleme alati valmis koostöös sotsiaalkindlustusametiga lepingust tõusetuvatele küsimustele vastama ning omavalitsusi nõustama, mis aitab kaasa sellele, et ka ülejäänud omavalitsused, kes tegelevad põgenike majutamisega, saaksid lepingud allkirjastada," sõnas Trei.

Hüvitist sõjapõgenikele eluaseme üürilepingu sõlmimisega seotud kulude katmiseks makstakse ühekordselt, hüvitise maksimaalne suurus on kuuekordne toimetuleku piir, mis on hetkel kuni 900 eurot. Kui 1. juunist tõuseb toimetulekupiir 200 euroni, tõuseb ka eluaseme kulude hüvitamise piir kuni 1200 euroni.

Reeglina on omavalitsustel vajalik lepingu sõlmimiseks volikogu heakskiit, mistõttu võtab lepingu sõlmimine aega. Tänaseks on sotsiaalkindlustusametiga halduslepingu sõlminud 31 omavalitsust: Kiili vald, Kose vald, Kuusalu vald, Rae vald, Loksa linn, Hiiumaa vald, Narva-Jõesuu linn, Jõgeva vald, Mustvee vald, Paide linn, Lääne-Nigula vald, Vormsi vald, Kadrina vald, Rakvere vald, Vinni vald, Räpina vald, Häädemeeste vald, Lääneranna vald, Põhja-Pärnumaa vald, Saarde vald, Kehtna vald, Kohila vald, Märjamaa vald, Ruhnu vald, Elva vald, Tartu linn, Tartu vald, Mulgi vald, Rõuge vald, Muhu vald ja Setomaa vald.