Ametiühingud töösuhete olukorrast: Eesti on astunud suure sammu Põhjamaade poole

Ametiühingute keskliit peab täna konverentsi, millel võtab kokku viimastel aastatel tööandjate ja valitsusega saavutatud kokkulepped ja seab töösuhete sihi järgnevateks aastateks.

Ametiühingute keskliidu esimehe Peep Petersoni sõnul on sotsiaaldialoog Eestis viimastel aastatel kõvasti edasi arenenud: „Eesti on astunud suure sammu Põhjamaade poole ja tahame seda jätkata ka uue valitsusega,“ sõnas Peterson, tänades sisuka ja asise koostöö eest nii eelmisi valitsusi kui ka tööandjaid.

„Nüüd tahame koos partneritega arutada, millist teed pidi töösuhete reguleerimisel edasi minna – kas tahame paksemat töölepingu seadust, rohkem valdkondlikust eripärast tulevaid sektori tasandi kokkuleppeid või loodame, et turg ise kõik paika loksutab,“ selgitas Peterson.

Lisaks anname ülevaate viimasel ajal toimunud sotsiaalpartnerite koostööst, nagu Ida-Viru piirkonna õiglase ülemineku ja energia julgeoleku tagamise protsess, paindliku tööaja teema kaubanduses ja külalislahkuse sektoris ning mitmete teiste sektori tasandi partnerite julgustamisest ühisteks aruteludeks ja probleemide lahendamiseks sotsiaaldialoogi abil.

Kolmepoolse sotsiaaldialoogi ja regulaarsed läbirääkimised ametiühingute, tööandjate ja valitsuse vahel taastas pärast pikka pausi Jüri Ratase esimene valitsus. Sellest ajast on sotsiaaldialoogi põhifookuses olnud töösuhetesse turvalise paindlikkuse toomise võimalused.

2020 jõustusid

• Töötukassa palgatoetuste kolm vooru

Eriti esimene väga kiire kolme nädalaga inimesteni jõudnud palgatoetus päästis ekspertide hinnangul ligi 100 000 töökohta ja silus majanduskriisi ohu

• Haigushüvitiste maksmine teisest päevast

Ametiühingute poolt ammu nõutud muudatus sai teoks algul ajutise kokkuleppena, mida pikendati. Täna on see kokkuleppe kohaselt muutumas alaliseks.

• Majanduse taaskäivitamise kava

Koos tööandjate ja majandusekspertide saavutatud kokkulepe puudujäägis eelarvest ja sihitud riigitellimuse suurendamisest, mille eesmärk oli tugevdada majanduse taastumist pandeemia tekitatud šokist.

• Ametiühingute seaduses muutusid sanktsioonid ühinemisõiguste rikkumise eest

Enne juhitud SOM tähelepanu, et sanktsioonid ei ole muutunud ja vajavad kaasajastamist.

• Töötuskindlustushüvitise ja töötutoetuse tõstmine

Majanduskriisi oht võimaldas aidata töötuid, tõstes töötuskindlustuse määra 60% peale senisest töötasust esimesel 100 päeva jooksul. Töötutoetus tõusis aasta lõpust enam kui 100 eurot.

2021 jõustusid

• Ida-Viru õiglane üleminek

Kokkulepe põlevkivisektori üleminekuks ja Euroopa õiglase ülemineku fondi kasutamiseks uute töökohtade loomiseks Ida-Virumaal.

• Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse TTOS muudatused, riskianalüüsi nõuded muutusid, tekkis elektrooniline töökeskkonna andmekogu.

Selleks eelnevalt kohtutud TI-ga ja antud ametiühingu poolne sisend.

• Töölepingu seaduses TLS jõustusid muudatused alaealiste tööle

AÜ ei ole olnud vastu muudatusele, mis leevendasid nõudeid alaealistega töölepingute sõlmimiseks

• TLS muudatus – hoolduskohustusega töötaja võib taotleda paindlikumaid töötingimusi.

Oleme pidevalt jälginud, et haavatavamatel töötajatel tekiks lisaõigusi töösuhetes

• TLS muudatus – töötajate esindajal õigus saada tühise ülesütlemise korral 12 kuu keskmise töötasu suurune hüvitis (enne oli 6 kuud).

• AÜS muudatus – rohkem aega usaldusisikutele. Kahe või enama usaldusisiku korral tagab tööandja usaldusisikutele ülesannete täitmiseks aja kahele usaldusisikule ettenähtud ulatuses.

• Kollektiivlepingu seaduse muudatused jõustusid novembris. KL-i laiendamise teema oli aktuaalne alates juunist 2021, mil riigikohtu otsuse tõttu ei saanud enam lepinguid laiendada.

• TLS-s 15.12.2021 jõustus pilootprojektina eriregulatsioon „muutuvtundidega tööleping jaekaubanduses“.

Oleme valmis läbi rääkima eritingimusi, kui töötajate õigused kaitstud ja turvalisus tagatud.

2022 ja hiljem jõustuvad

• TLS muutub 01.08. seoses EL-i prognoositavate ja läbipaistvate töötingimuste direktiivi ülevõtmisega. Olime vastu § 5 muutmisele osas, mis oleks võimaldanud kõiki töötingimusi ühepoolselt teavitada. Riigikokku jõudnud eelnõust võeti töötajatele kahjulik muudatus välja.

• Tööturu olukorrast lähtuva töötuskindlustushüvitise perioodi kokkulepe – kui töötus kõrgem, on ka hüvitis pikem.

• Sooduspensionide reformimise kokkulepe, millega kaasneb spetsiaalse karjäärivahetusprogrammi väljatöötamine 2022 lõpuks ja tööst põhjustatud haiguste registreerimine ja hüvitamine aastast 2030.