Teenuste väliskaubanduse bilansi ülejääk oli 494 miljonit eurot. See suurenes 2021. aasta esimese kvartaliga võrreldes 531 miljoni võrra. Bilansi ülejääki suurendas enim reisiteenuste ning telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuste ekspordi kasv ning telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuste impordi vähenemine.

Statistikaameti analüütiku Jane Leppmetsa sõnul eksportisid käesoleva aasta esimeses kvartalis Eesti ettevõtted teenuseid rohkem kui importisid, seega oli teenuste kaubavahetuse bilanss positiivne. „Ekspordi kasvu mõjutasid enim transporditeenuste, telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuste ning muude äriteenuste kasv. Import langes suuresti telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuste ostu languse arvelt,“ lisas Leppmets.

Suurim teenuste ekspordipartner oli Soome

Teenuste eksport Euroopa Liidu liikmesriikidesse moodustas 63% ja import neist 68% teenuste väliskaubandusest. Hoolimata teenuste väliskaubanduse kasvust vähenes teenuste ost Euroopa Liidu riikidest. Samas kasvas nii teenuste müük liikmesriikidesse kui kogu teenuste väliskaubandus liiduväliste riikidega.

Teenustest eksporditi selle aasta esimeses kvartalis kõige enam transporditeenuseid, telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuseid ning muid äriteenuseid. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga suurenes enim ehk 109 miljoni euro võrra reisiteenuste, 107 miljoni euro võrra telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuste ning 73 miljoni euro võrra transporditeenuste eksporditulu. Reisiteenuste eksporti mõjutas nii äri- kui erareiside kasv. Teenustest vähenes intellektuaalse omandi kasutamise tasude (2 miljoni euro võrra) ning töötlemisteenuste (3 miljoni võrra) osutamine.

Teenuste suurim ekspordipartner oli 2022. aasta esimeses kvartalis jätkuvalt Soome, kuhu osutati enim transpordi- ning muid äri- ja reisiteenuseid, järgnesid Rootsi ja Suurbritannia. Enim suurenes teenuste eksport Soome ja Lätti. Nii Soome kui ka Lätti kasvas enim reisiteenuse eksport.

Enim osteti teenuseid Saksamaalt

Kõige rohkem imporditi Eestisse transporditeenuseid, muid äriteenuseid ning telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuseid. Võrreldes 2021. aasta sama perioodiga suurenes enim transporditeenuste, reisiteenuste ning muude äriteenuste ost. Transporditeenuste import kasvas 159 miljoni euro, reisiteenused 100 miljoni euro ning muude äriteenuste import 84 miljoni võrra. Enim ehk 512 miljoni euro võrra vähenes telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuste ost.

2022. aasta esimeses kvartalis osteti Eestisse teenuseid kõige enam Saksamaalt, kust imporditi peamiselt transporditeenuseid. Suurimate partneritena järgnesid Soome ja Leedu. Enim kasvas teenuste sisseost Soomest (49 miljoni euro võrra) ja Iirimaalt (33 miljoni võrra). Soomest kasvas peamiselt transporditeenuste import ning Iirimaalt telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuste import.