Kütusemüüjate esindaja: riigi otsustamatus ähvardab viia Eestist 18 miljonit eurot

Läti valitsus otsast kaotada kuni 2023. aasta lõpuni biokütuse segamise kohustuse. Eesti õliühingu prognoosi kohaselt viib see Eestist kokku suurusjärgus 18 miljonit eurot maksuraha juhul, kui riik mingisuguseid vastusamme ei astu.

Eesti õliühingu tegevjuht Mart Raamat nentis, et kui varasemalt pidi valitsus sisuliselt kaaluma seda, kas tahetakse meie eratarbijate jaoks kütuste hinnašokki leevendada, siis Läti hiljutine otsus peaks muutma ka riigi arutelutasandit. „Kui realiseerub Läti majandusministeeriumi hinnang ja kütuse hinnad lõunanaabritel langevad 10 senti, siis tähendab see, et mootoribensiin hakkab Lätis maksma Eestist kuni 20 senti vähem. Veelgi keerulisem on olukord aga diislikütuse puhul, kus taastub 6–8-sendiline hinnavahe Läti kasuks,“ selgitas Raamat.

Raamatu sõnul on Eesti veoettevõtted hinnanud, et juba 5-sendiline müügihinna vahe mõjutab vedajate tankimisotsuseid ja viib taas suure osa kodumaisest veondussektorist tankima lõunapiiri taha. „See on juba läbikäidud tee ja teame täpselt, mis juhtub – eelmisel perioodil, kui Eestis olid kõrge aktsiisimäära tõttu diislikütuse hinnad Lätist kallimad, tangiti keskmiselt 32 miljonit liitrit aastas meie ettevõtete poolt naaberriigis. Suure tõenäosusega taastuks samasugune seis ja Eestist sõidaks Lätisse kokku umbes 18 miljonit eurot maksuraha.“

Kütusesektori esindaja sõnul ei suuda riik kütusesektoris toimuvat adekvaatselt hinnata ka riigieelarve laekumiste kontekstis. „Kui vaatame eelmise aasta sügisel koostatud 2022. aasta riigieelarve laekumiste prognoosi, siis sellega võrreldes laekub juba kütuse hindade kallinemise tõttu ligi 30 miljonit eurot rohkem käibemaksu eelarvesse. Võttes arvesse ka suurt riski riigieelarve laekumiste vähenemiseks piirikaubanduse tõttu, siis lihtsalt ei pea paika valitsuserakonna väited, et aktsiisilangetus on väga suure hinnasildiga meede,“ selgitas Raamat.

Õliühingu tegevjuht tuletas meelde, et valitsus on lubanud korduvalt samme astuda, kui Läti oma kütuste poliitikat muudab. „Kahjuks tundub, et meie riik ja praegune valitsus on Euroopa parimad kummivenitamises, otsustusjulguse puudumises ja avalikkusele kärbeste pähe ajamises. Kõik teised riigid on astunud kiireid samme pretsedenditu hinnatõusu leevendamiseks, meie ikka analüüsime,“ kritiseeris Raamat riigi otsustusvõimetust.

Kuna suvi on kütusetarbimise tippaeg, siis aitaks kiire otsus inimeste jaoks langetada suvise reisimisega seotud kulutusi. Raamat on aga skeptiline, et valitsus jõuab lähiajal otsuseni: „Tänane läbikukkunud riigikogu istung kütuseaktsiisi langetamise aruteluks näitab hästi, et meie riik ei saa aru, kui palju kütuste hinna tõus mõjutab meie inimeste toimetulekut, majanduskeskkonna konkurentsivõimet ja lõpuks ka riigieelarve laekumisi.“